iklan

INTERNASIONÁL, HEADLINE

SEKOMS hakarak hasa’e índise liberdade imprensa iha Timor-Leste

SEKOMS hakarak hasa’e índise liberdade imprensa iha Timor-Leste

Sekretáriu Estadu ba Igualdade (SEI) ein ezersísiu, atuál Sekretáriu Estadu Komunikasaun Sosiál (SEKOMS), Expedito Dias Ximenes. Imajen Tatoli /Egas Cristovão.

DILI, 29 Abríl 2024 (TATOLI) – Loron Mundiál ba Liberdade Imprensa selebra kada tinan iha 03 Maiu. Iha selebrasaun data ne’e, Sekretáriu Estadu Komunikasaun Sosiál, Expedito Dias Ximenes, hakarak mantein ka hasa’e Timor-Leste nian pozisaun  relasiona ho liberdade imprensa.

Tuir levantamentu ne’ebé halo husi Organizasaun Naun-Governamentál Repórter Sem Fronteira (RSF), Timor-Leste okupa pozisaun da-10 liga ba liberdade imprensa husi país 180.

Haree ba ranking ida ne’e, sekretáriu Estadu kompromente atu foka ba kapasitasaun jornalista sira, nune’e bele kontinua garante publikasaun notísia sira ho kualidade, nomós asegura númeru índise liberdade imprensa iha ázia ne’ebé okupa pozisaun dahuluk no da-10 iha mundu.

“SEKOMS kontinua halo esforsu atu índise liberdade imprensa Timor-Leste bele mantein no bele hasa’e tan. Husi susesu sira ne’ebé Timor-Leste atinje, hatudu katak serbisu maka’as ne’ebé jonalista sira halo iha idaidak nia mídia hodi informa, eduka no diverte, inklui halo kontrolu sosiál. Hakruuk duni ba kódigu étiku jornalizmu nian”, governante ne’e dehan iha Caicoli, ohin.

Expedito Dias husu nafatin ba órgaun komunikasaun sosiál sira atu tau iha konsiderasaun índise liberdade imprensa ne’ebé país atinje liu husi kumprimentu ba regra sira ne’ebé iha no importante liu maka presiza hadi’ak kualidade informasaun hodi halakon tiha públiku nia dúvida.

“Dalabarak mídia sira seidauk halo nia knaar ho di’ak kona-ba balansu iha atividade kobertura sira. Liuhusi atividade kobertura jornalista sira-nian halo barak liu mak atividade serimoniál. Husu ba media sira atu iha tinan ida ne’e halo kobertura barak liu ba kestaun sosiál ne’ebé povu enfrenta, nune’e Governu bele simu informasaun sira hodi sai referénsia ida atu hadi’ak kondisaun ne’ebé povu sira hasoru iha baze”, nia sujere.

Ba Expedito Dias, iha aspetu tolu maka presiza atu halo hodi garante kualidade informasaun maka presiza iha kapasidade intelektuál, katak bainhira atu públika notísia ida tenke halo análize kle’an, tenke iha kapasidade profisionál, katak formasaun ne’ebé Governu no sosiedade sivíl sira halo ne’e atu aumenta tan koñesimentu profisionál, nomós presiza iha tan kapasidade téknika liga ba avansu teknolojia, tanba ne’e presiza atualiza preparasaun nune’e notísia ne’ebé jornalista ida hakerek bele públika ho kualidade.

SEKOMS koopera ho Konsellu Imprensa oinsá bele fó formasaun ba jornalista sira ne’ebé iha karáter investigativu, nune’e bele halo notísia kle’an no klara. “Ba mídia sira, liuliu kolega jornalista sira presiza hadi’a liután kualidade informasaun no tenke iha kapasidade tolu ne’ebé iha hodi mantein índise liberdade imprensa númeru 10 iha mundu no ida iha ázia”, konklui.

​​​​​Loron Mundiál ba Liberdade Imprensa proklama hosi Asembleia Jerál ONU iha dezembru 1993. Tema ba tinan ne’e: Imprensa ida ba planeta: jornalizmu perante krize ambientál.

Iha 2024, Loron Mundiál ne’e dedikadu ba importánsia jornalizmu no liberdade espresaun, iha kontextu atuál krise ambientál globál.

Notísia relevante: Loron Liberdade Imprensa: CAUCUS husu jornalista kontinua promove feto

Jornalista: Tomé Amado

Editora: Maria Auxiliadora

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!