DILI, 29 jullu 2024 (TATOLI)—Organizasaun Naun Governamentál (ONG) internasionál, OXFAM iha Timor-Leste husu ba mídia nasionál sira atu sai sensível liután hodi analiza finansiamentu ba mudansa klimátika hanesan Fundu Klima Verde (GCF-Green Climate Fund) no Fasilidade Ambiente Globál (GEF- Global Environment Facility) ne’ebé Timor-Leste utiliza kada tinan hodi trata mudansa klimátika.
Jerente Projetu ba Servisu Finansa no Justisa Klimátika iha OXFAM Timor-Leste, Lúcio Sávio, hateten, liuhusi enkontru ho jornalista sira husi mídia oin-oin iha salaun OXFAM, iha Hudi-laran, segunda ne’e.
“Finansa klimátika ne’e esensiál atu permite komunidade harii reziliénsia ba impaktu klimátiku sira. Nune’e, ha’u husu ba jornalista sira ne’ebé ohin loron marka prezensa iha ne’e atu ita kuidadu liután analiza finansiamentu klimátika ne’e rasik tanba tinan-tinan ita nu’udar nasaun menus dezenvolvidu hetan finansiamentu hodi bele ultrapasa impaktu husi mudansa klimátika, entaun mídia nia serbisu ida mak haree mós ezekuasaun fundu sira ne’e ba duni tuir programa kontribuisaun nasionál determinadu ka lae,” Lucio Savio, hato’o.
Notísia relevante : Mudansa klimátika afeta ba ema-nia saúde
Tuir estimativa sira iha tinan 2050, kustu sira hodi adapta ba mudansa klimátika iha nasaun sira ne’ebé sei dezenvolve hela hein atu sa’e ba biliaun $500 no kustu sira hodi hamenus emisaun klimátika sira hodi limita akesimentu ba grau 1,5 bele aumenta dala-rua iha tinan 2030.
Aliende ne’e, kustu anuál sira ligasaun ho lakon no estragu sira impaktu husi dezastre klimátiku sira entre biliaun $1,1 no biliaun $2,7 ba tinan 2050.
“Se haree ba Global Environment Facility, Timor-Leste asesu ona millaun $57 ba mudansa klimátika, ne’ebé liu millaun $20 mak asesu ona, ne’e la inklui fundu husi ajénsia ka instituisaun internasionál sira seluk. Ita tenke haree katak ida-ne’e sei fó kedas impaktu di’ak diretamente ba komunidade,” nia dehan.
Iha biban ne’e, Lúcio Sávio mós haktuir katak daudaun OXFAM Timor-Leste prepara ona rezultadu estudu ida kona-ba polítika no lei sira ne’ebé relasiona ho mudansa klimátika.
“Ami halo análiza ida ba dokumentu sira hotu hodi haree transparénsia, responsabilizasaun sosiál, inkluzividade no ami hanoin katak ho briefing ne’e jornalista sira bele komprieende di’ak liután konteúdu husi ami-nia relatóriu molok lansa,” nia hateten.
Iha relatóriu ida-ne’e, estudu sira kona-ba mudansa klimátika no análiza mós finansiamentu husi nível globál, liu-liu kontribuisaun husi nasaun sira ne’ebé sei dezenvolve hela iha akordu Paris nian hodi mobiliza fundu mudansa klimátika nu’udar nasaun menus dezenvolvidu sira.
Jornalista : Arminda Fonseca
Editora : Julia Chatarina




