DILI, 01 agostu 2024 (TATOLI)—Autoridade Aduaneira (AA)/Alfándega, kinta ne’e, realiza workshop ho tema ‘Evaluasaun ba implementasaun sistema Janela Únika ba komunidade komersiante sira hanesan importasaun no esportasaun, dealers, custumer broker no OGA sira hotu’.
Sistema Janela Únika ne’ebé Governu utiliza maka Automated System for Customs Data (ASYCUDA) World, ne’ebé hanesan sistema informátika personalizadu ba jestaun aduaneira ne’ebé kobre maioria prosedimentu komérsiu esteriór. Sistema ne’e trata manifestu no deklarasaun aduaneira, hanesan prosedimentu kontabilidade, tránzitu no suspensaun. Aleinde ne’e, jere mós dadus komersiál ne’ebé bele utiliza halo analiza estatístika ekonómika. Programa ne’e rasik dezenvolve husi UNCTAD.
Objetivu husi atividade workshop ne’e maka hakarak halo evaluasaun ba progresu implementasaun sistema Janela Únika ne’ebé durante ne’e implementa ona hodi halo serbisu koneksaun ba ajénsia Governu nomós importadór no esportadór sira hodi fasilita sira-nia serbisu.
“Dezafiu ne’ebé Alfándega hasoru durante ne’e mak sistema ASYCUDA World modernu maibé liña eletrisidade mate lakan no koneksaun liña internet todan atu asesu lais ba sistema ne’e rasik. Ita espera ho esforsu Governu nian ba fibra ótika ne’e iha tinan 2025 serbisu hotu bele la’o ho di’ak hodi fasilita di’ak liután ita-nia serbisu atendimentu liuhusi online,” Komisáriu interinu Alfándega, Armindo dos Santos, informa, iha salaun Delta Nova, kuarta ne’e.
Notísia relevante : MS sei implementa iha jullu Sistema Asycuda kontrola medikamentu tama TL
Parte importadór sira sente katak bainhira implementa sistema ne’e bele hamenus sira-nia gastu ba osan, tempu, surat-tahan no seluk ta tanba sira iha fatin ne’ebé de’it bele asesu sistema ne’e liuhusi online.
“Ita implementa Janela Únika ka sistema ASYCUDA World ne’e importante tanba agora ita atu tama ba ASEAN ne’e rekezitu ida, mak ASYCUDA World atu fasilita komérsiu entre Timor-Leste ho Estadu membru sira seluk,” nia akresenta.
Ajénsia Governu ne’ebé uza uza ona sistema ASYCUDA World mak hanesan TradeInvest, Banku Sentrál Timor-Leste (BCTL, sigla portugés), Ministériu Saúde liuhusi Institutu Nasionál Farmásia Produtu Produtu Medikamentu (INFPM), Diresaun Nasionál Transporte Terresre (DNTT), Autoridade Nasionál Petróleu (ANP), Timor Port, S.A, Ministériu Finansa, Diresaun Nasionál Komérsiu Esternu (DNCE, sigla portugés) no seluk tan.
“Entaun ohin ne’e ita bolu sira ne’ebé uza sistema ASYCUDA World ne’e inklui empreza importadór no esportadór sira atu ita hamutuk fó hanoin ba malu pozitivu progresu husi utilizasaun ba sistema ne’e, no iha dezafiu ka fallansu ruma bele tau ideia hamutuk hodi hadi’a di’ak liután,” nia dehan.
Sistema ASYCUDA World rasik, nia funsaun nu’udar formasaun plataforma ida-ne’ebé utiliza husi instituisaun Governu sira hotu atubele fasilita atividade komersiál importasaun no esportasaun sasán.
Objetivu implementasaun sistema ASYCUDA World ne’e rasik atu bele redús kustu, redús tempu, redús surat-tahan, no hasa’e kolaborasaun serbisu entre instituisaun serbisu sira.
Iha fatin hanesan, Diretór Promosaun Investimentu TradeInvest, Ezaquiel Babo,hateten, sira-nia parte agradaese tebes tanba sistema ne’e fasilita tebes TradeInvest nia serbisu relasiona ho rejistu investimentu liu-liu ba iha empreza lokál sira.
Reprezentante D&N Movers Unipessoal, Lda, Apoli Martins, konsidera, sistema ne’e importante no di’ak tebes atu fasilita sira-nia serbisu tanba la gasta tempu no osan.
“Ami sente kontente tebes uza sistema ASYCUDA World ne’e, tanba uluk ne’e prosesu sei manuál sasán tama ka sai han tempu bele to’o semana ida, maibé agora ne’e sasán tama ohin ami rejistu sasán na’in selu taxa sasán bele sai, ninia prosesu agora ne’e, loron-ida ka tolu sasán bele sai husi Portu Dili,” nia tenik.
Jornalista : Arminda Fonseca
Editora : Julia Chatarina