iklan

EKONOMIA, HEADLINE

TradeInvest UE no ILO hamutuk dezenvolve setór privadu liuhusi produtu agrofloresta

TradeInvest UE no ILO hamutuk dezenvolve setór privadu liuhusi produtu agrofloresta

Diretór Ezekutivu TradeInvest, I.P, Arcanjo da Silva. Imajen Tatoli/Egas Cristóvão

DILI, 21 agostu 2024 (TATOLI)— TradeInvest Timor-Leste hamutuk ho Uniaun Europeia (UE) no Organizasaun Internasionál Traballu (ILO), fó apoiu ba kreximentu no dezenvolvimentu setór privadu iha Timor-Leste.

Diretór Ezekutivu iha TradeInvest Timor-Leste, Arcanjo da Silva, dehan, kolaborasaun ida-ne’e halo parte iha projetu abilidade agrofloresta ba empregu no reziliénsia, inisiativa boot ida ne’ebé finansia hosi UE ne’ebé hakarak hasa’e produtividade, kapasidade negósiu no komérsiu esportasaun iha setór agrofloresta nasaun nian.

“Setór agroflorestál Timor-Leste nian iha potensiál boot tebes ba esportasaun sira, maibé ita-nia empreza sira presiza abilidade no koñesimentu ne’ebé loos hodi navega kompleksidade sira komérsiu internasionál nian. Formasaun ne’e hanesan pasu importante ida hodi fó kbiit ba ita-nia setór privadu hodi kompete iha palku global,” Arcanjo da Silva hateten, tuir komunikadu imprensa ne’ebé TATOLI asesu.

Programa formasaun intensivu loron rua ne’e foka ba fornese negósiu setór privadu ho abilidade ne’ebé nesesáriu atu bele tama no kompete ho susesu iha merkadu internasionál sira. Ho énfaze partikulár ba produtu agroflorestál sira, formasaun ida-ne’e kobre tópiku importante oioin, inklui identifika no asesu ba merkadu esportasaun sira, kumpre padraun kualidade internasionál no sertifikasaun sira ne’ebé maka presiza ba merkadu sira UE nian, no navegasaun ba kompleksidade sira prosedimentu esportasaun nian.

Merkadu esportasaun ba produtu agroflorestál hanesan komponente importante ida husi estratéjia ekonómika Timor-Leste nian, oferese oportunidade ba negósiu lokál sira atu habelar liu fronteira doméstika no aproveita troka sasán no servisu globál.

Envolve iha komérsiu esportasaun la’ós de’it dudu kreximentu ekonómiku no diversifikasaun, maibé mós hametin nasaun ida nia pozisaun iha merkadu globál, ne’ebé fó vantajen kompetitiva ba negósiu sira. Maske iha oportunidade sira-ne’e, negósiu barak iha Timor-Leste hasoru dezafiu signifikativu bainhira atu halo esportasaun ba sira-nia sasán no servisu.

Dezafiu sira-ne’e inklui difikuldade sira atu identifika merkadu esportasaun sira ne’ebé viável, kumpre ho padraun kualidade internasionál ne’ebé rigorozu, no falta koñesimentu kona-ba prosedimentu no ezijénsia sira esportasaun nian. Inisiativa formasaun ida-ne’e aborda diretamente kestaun sira-ne’e, oferese solusaun prátika sira no ezersísiu prátiku sira hodi ajuda partisipante sira ultrapasa obstákulu sira-ne’e.

Nune’e  Jestór Programa husi Projetu Abilidade Agrofloresta ba Empregu no Reziliénsia husi  ILO Richard Hanson, hateten projetu abilidade agrofloresta UE nian, iha kompromisu atu apoia dezenvolvimentu setór privadu nian iha Timor-Leste tuir kadeia valór agrofloresta nian.

Prezidente Ekipa Delegasaun UE nian iha Timor-Leste, Suzana Martins, hatutan Uniaun Europeia sente orgullu atu apoia inisiativa sira ne’ebé dudu dezenvolvimentu ekonómiku sustentável iha Timor-Leste hodi investe iha abilidade no koñesimentu husi empreza lokál sira, ami ajuda atu kria ida ne’ebé prósperu liu, reziliente no sustentável.

Esforsu hamutuk ne’e subliña kompromisu UE, ILO no TradeInvest Timor-Leste atu promove kreximentu ekonómiku ne’ebé sustentavel no garante katak Timor-Leste nia produtu agroflorestál alkansa ninia potensiál tomak iha merkadu internasionál.

Projetu Abilidade Agroflorestál ba Servisu no Reziliénsia iha Timor-Leste hetan finansiamentu husi Uniaun Europeia (UE). Projetu tinan haat ne’e hahú iha Setembru 2023. Ho orsamentu jerál hamutuk Euro millaun 5.9.

Projetu ne’e ho objetivu atu promove diversifikasaun no reziliénsia ekonómika verde no sustentável iha Timor-Leste liuhosi dezenvolvimentu setór privadu, edukasaun no formasaun téknika no profisionál (TVET) ba integrasaun juventude iha merkadu traballu no atu hasa’e kualidade empregu no oportunidade emprendedorizmu, liuliu ba feto sira no labarik-feto sira.

Jornalista : Felicidade Ximenes

Editór: Rafael Ximenes de A. Belo

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!