COVALIMA, 30 Setembru 2024 (TATOLI) – Konsellu Imprensa (KI) introdús Lei Komunikasaun Sosiál no Kódigu Étika Jornalista ba autoridade munisípu Covalima.
Konselleiru KI, Amito Araújo, hateten presiza introdús papél jornalista nian, nune’e autoridade Covalima bele serbisu hamutuk ho jornalista hodi garante asesu informasaun ho di’ak.
“Ami informa saida mak mídia sira halo hodi koodena ho autoridade, maibé liuhusi enkontru ne’e PAM informa katak koordenasaun autoridade ho jornalista iha Covalima la’o di’ak. Ita nafatin sensibiliza Lei Komunikasaun Sosiál, kódigu étika jornalizmu, nune’e sosiedade bele entende didi’ak papél mídia”, Amito Araújo hato’o, ohin.
Konsellu Imprensa divulga informasaun kona-ba papél mídia, tanba dalabarak sidadaun balun hakarak lori jornalista ba tribunál, maibé KI fó hanoin ba autoridade bainhira produtu jornalistiku fó sai iha mídia, fonte informasaun ladún aseita, nia dalan mak halo retifikasaun bazeia ba Lei Komunikasaun Sosiál no bainhira laiha solusaun, KI sei halo mediasaun.
“Ita-nia sosiedade presiza iha koñesimentu oinsá bele entende serbisu mídia nian, tanba dalabarak fonte informasaun hatene de’it mak jornalista halo entrevista no livre asesu informasaun, maibé iha mós regra atu limita jornalista bainhira fonte informasaun la autoriza atu foti informasaun, entaun presiza respeita fonte nia direitu”, nia fó hanoin.
Prezidente Autoridade Covalima, Miguel Armada Cardoso, agradese ba Konsellu Imprensa tanba partilla ona informasaun ba autoridade, nune’e bele hafanun sira kona-ba serbisu mídia nian.
“Ami ko’alia asuntu kona-ba regra serbisu Konsellu Imprensa. Iha kolaborasaun serbisu mídia ho autoridade durante ne’e la’o di’ak. Liuhusi produtu jornalístiku ami bele hadi’a aan, tanba mídia buka lia-loos hodi haree ami-nia serbisu ne’ebé ami hala’o”, dehan.
Autoridade Covalima mós sujere ba KI atu disemina informasaun ba autoridade to’o líder komunitáriu, tanba dalabarak mós autoridade ladún entende serbisu jornalista nian.
Lei Komunikasaun Sosiál n.u 5 /2014, 19 Novembru hateten Konsellu Imprensa ninia kompeténsia sira mak promove liberdade espresaun no imprensa no independénsia ba meiu sira komunikasaun sosiál hosi influénsia indivídu sasá de’it, grupu ka interese polítiku nomós ekonómiku no seluk tan.
Konsellu Imprensa iha atribuisaun esensiál sira ne’ebé haree liu ba konduta profisionál no étika profisionál jornalizmu no operadór sira meiu komunikasaun sosiál nian, hanesan mós ho asegura kumprimentu ba kondisaun hodi hetan asesu no hala’o atividade jornalístika.
Lei Komunikasaun ne’e eziste ho nia objetivu atu garante, proteje no regula ezersísiu ho liberdade hodi fó-sai informasaun, imprensa no meiu komunikasaun sosiál.
Tuir lei ne’e, devér jornalista nian mak: Fó-tulun ba liberdade espresaun no imprensa, tenke fó-sai ba entidade kompetente sira aktu no omisaun sasá de’it ne’ebé hatuur limite ba liberdade espresaun, liberdade imprensa ka forma limitasaun hirak seluk direitu nian ba informasaun sidadaun sira-nian be nia hatene ba; Fó-hatene ba sidadaun sira ho dalan edukativu, onestu no responsavel, tenke habandu atu; Fó-sai notísia laloos ka lia-anin; Divulga testu, imajen ka lian ne’ebé hetan liuhosi dalan bobar no bosok; Defende hanoin barbarak, tenke habandu hodi hasubar ho sistemátiku informasaun ba interese públiku ne’ebé iha relasaun ho hanoin lubuk ida nian, tradisaun kulturál, relijiaun ka grupu étniku.
Hala’o ninia knaar ho independente no izensaun, tenke habandu atu: Prodús notísia ka opiniaun kona-ba interese polítiku ka ekonómiku; Trata ho dalan ne’ebé lahanesan situasaun ka faktu sira-ne’ebé iha esénsia hanesan ka besik hanesan; no seluk tan.
Iha lei ne’e mós ko’alia kona-ba Kódigu Etétika Jornalista mak hanesan 1.) Defende sidadaun nia direitu atu asesu ba informasaun no buka lia-loos; 2.) Fó hatene faktu sira ho rigór, ezatidaun, onestidade no independénsia no klarifika loloos diferensa entre notísia ho opiniaun; 3.) Kombate forma sensura hotu-hotu no defende liberdade imprensa no liberdade espresaun;
4.) Sempre hetan informasaun, dokumentu no imajen sira ho forma legál no profisionál, respeita kompromisu konfidensialidade ho fonte informasaun sira hanesan “off the record”, pedidu konfidensialidade no “embargo”;
5.) Salvaguarda prezunsaun inosénsia arguidu iha prosesu tribunál nia laran to’o hetan desizaun finál husi tribunál no respeita vítima krime no nia família sira-nia identidade, ho kuidadu espesiál atu husik nu’udar anonimatu ba vítima krime seksuál no labarik sira-ne’ebé sai arguidu;
6.) Konfirma no verifika informasaun hotu-hotu ne’ebé simu molok atu publika, rekoñese informasaun sira-ne’ebé sala hafoin publikasaun no hadi’a lalais kedas, respeita sidadaun nia direitu atu hatán;
7.) Defende igualdade, lahalo diskrimanasaun bazeia ba rasa, etnia, fiar, dalen, estatutu sosiuekonómiku, opsaun polítika, jóneru, seksu, defisiénsia ka ho razaun seluk;
8.) Respeita sidadaun hotu-hotu nia moris privadu, nia direitu ba onra, naran di’ak no privasidade, eseptu bainhira defeza ba interese públiku iha kauza;
9.) Rejeita forma plájiu hotu-hotu no labele simu subornu ka oferta ruma ne’ebé bele influénsia ninia independénsia profisionál. Identifika ho loloos fonte no autór husi informasaun ne’ebé nia uza no klarifika ba públiku kona-ba informasaun sira-ne’ebé nia hetan tanba hetan tulun finanseiru husi ema ka entidade ruma;
10.) Evita publika liafuan, imajen, lian ne’ebé tranzmite sadizmu ka violénsia hasoru ema ka balada ne’ebé iha natureza hakanek públiku nia sentimentu.
Jornalista: Celestina Teles
Editora: Maria Auxiliadora




