iklan

POLÍTIKA

FRETILIN husu PR presiza haree didi’ak proposta indultu ba krime grave

FRETILIN husu PR presiza haree didi’ak proposta indultu ba krime grave

Deputada Membru Komisaun F hosi Partidu FRETILIN, Nurima Alkatiri. Imajen Tatoli/Francisco Sony

DILI, 03 dezembru 2024 (TATOLI)—Deputada FRETILIN, Nurima Ribeiro Alkatiri, husu Prezidente Repúblika (PR), José Ramos Horta, atu presiza haree didi’ak ba proposta indultu ba krime grave sira.

“Ha’u hakarak mós uza oportunidade ida-ne’e atu hato’o ba Prezidente Repúblika, espera sei kontinua nafatin atu kaer metin ba desizaun, atu krime grave sei labele hetan indultu. Apela ba Prezidente Repúblika atu rejeita nafatin proposta ba indultu ba indivídu sira-ne’ebé kondenadu ba abuzu seksuál liuliu kontra labarik sira,” Nia hateten liuhusi intervensaun iha reuniaun plenária Parlamentu Nasionál (PN), tersa ne’e.

Ida-ne’e, nia dehan, hodi defende justisa no proteje sidadaun sira ne’ebé vulnerável liu, abuzu seksuál liuliu kontra labarik sira nu’udar krime ne’ebé lamentavel no viola konfiansa ema-nian, destroi ema-nia inosénsia no husik fitar sira-ne’ebé hela ba moris tomak.

Krime sira-ne’e estraga ema-nia moris, família no komunidade, nu’udar sidadaun iha papél no dever atu serbisu hodi garante katak justisa sei la sae prejudika, indultu ba ema-ne’ebé komete aktu sira-ne’e sei hamate responsabilizasaun no mós hamihis valór husi terus sobrevivente sira-nian.

“Sobrevivente husi krime sira-ne’e, ne’ebé barak mak labarik, merese justisa ne’ebé liu justisa simbolika de’it. Sira merese asaun reál, bainhira hetan indultu hodi la kumpre sentensa kompleta, hato’o mensajem katak justisa sei fraku no katak terus husi sobrevivente sira la vale no sekundáriu,” nia hateten.

Se indultu sira-ne’e mak akontese, sei sai nu’udar trauma ba dala ida tan ba sobrevivente sira no mós nu’udar risku boot atu ema seluk ne’ebé liuhusi terus ida-ne’e atu sei laiha brani atu ko’alia tan hodi buka justisa.

Justisa nu’udar fundasaun prinsipál ida ba Timor-Leste nia demokrásia, justisa tenke imparsiál konsistente no rezolutu, ema sira-ne’ebé hetan kondenasaun tamba abuzu seksuál liuhusi prosesu legál ne’ebé justu no sentensa sira reflete gravidade uosi krime sira-ne’e.

Nune’e apela atu mantein firme ba justisa iha nasaun laran no mantein firme husi garante seguransa ba labarik sitimoroan ra no sobrevivente sira hotu.

Nia husu ba Deputadu sira bele unidu hodi apelu kontra proposta indultu sira-ne’e no hamutuk hato’o mensajen ne’ebé klaru katak Timor-Leste la tolera impunidade ida ba krime grave sira, tanba kompromisu ho justisa tenke metin hanesan mós kompromisu atu defende no proteje labarik sira, maluk feto sira no sidadaun vulnerável sira hotu.

Husu mós ba Governu atu implementa nia kompromisu ba luta kontra violénsia no abuzu seksuál iha Timor-Leste, iha instituisaun publiku to’o privadu, iha komunidade nia leet, iha eskola no universidade sira no iha ne’ebe de’it iha nasaun laran.

Deputada CNRT, Maria Gorumali Barreto, hateten liga ba kazu indultu ne’ebé mak iha dekretu Prezidente Repúblika númeru 121/2024, 27 novembru, ne’e fó bae ma na’in-tolu (3).

“Iha dekretu-lei ne’e, ha’u haree iha indultu ne’e fó ba ema na’in-tolu, iha feto na’in-rua ho mane ida. Ne’ebé, ha’u la hatene preokupasaun ohin deputadu sira-nia ne’e, tama iha dekretu-lei ne’e ka ou dekretu sira seluk. Karik orsida Vise Ministru (asuntu Parlamentár) bele, se karik iha dekretu-lei númeru 121/2024, 27 novembru, ha’u lahatene karik mane ida-ne’e mak mai husi kazu violasaun seksuál no mós violasaun grave, ha’u la hatene. Maibé, haree ba dekretu-lei ne’e iha ema na’in-tolu de’it,” nia dehan.

Vise Ministru asuntu Parlamentár, Adérito Hugo da Costa, dehan ema hotu hatene Timor-Leste  iha lei númeru 20/2022, 12 setembru, define klaru kona-ba kompeténsia atu fó indultu ne’ebé kompeténsia própriu PR ninian.

“Proposta lista ba ne’e ho lei númeru 20/2022, 12 setembru, lista ne’e própriu PR mak aprezenta mezmu opiniaun PR nian liuhusi lista ne’ebé ba pontensialidade atu hetan indultu ka komuta pena ne’e, husu mós opiniaun Governu nian. Hanesan lei hateten, kualkér opiniaun pozisaun Governu nian la vinkula desizaun PR ninian. Purtantu, kompeténsia própriu PR tuir lei númeru 20 ne’ebé vigór,” nia hateten.

Maibé, nia dehan, Governu rejista opiniaun husi Deputadu sira hodi bele haree pozisaun Governu nian ba kualkér paresér ka opiniaun ne’ebé Governu bele fó bainhira PR aprezenta inisiativa atu posibilidade fó indultu no komutasaun pena ba prizoneiru sira.

Notísia Relevante: Xefe Estadu sei fó indultu ba prizioneiru na’in-25 iha komemorasaun 28 Novembru

Jornalista : Nelson de Sousa

Editór       : Cancio Ximenes

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!