iklan

HEADLINE, SAÚDE

MS introdús rejime foun ba produtu farmaséutiku no ekipamentu médiku

MS introdús rejime foun ba produtu farmaséutiku no ekipamentu médiku

Armazen SAMES iha Kampung Alor. Imajen Tatoli/António Daciparu

DILI, 16 dezembru 2024 (TATOLI) Ministra Saúde (MS), Élia dos Reis Amaral, aprezenta dekretu-lei kona-ba rejime importasaun, iha reuniaun estraordinária Konsellu Ministru (KM), segunda ne’e, ne’ebé hetan ona aprovasaun.

Diploma ne’e haree kona-ba armazenamentu, distribuisaun, fa’an no esportasaun produtu farmaséutiku no ekipamentu médiku.

“Diploma ida-ne’e ho objetivu atu substitui dekretu-lei númeru 12/2004, loron 26 maiu, hodi adapta enkuadramentu legál ba mudansa sosiál, ekonómika no regulatória, tantu iha nível internu nomós internasionál,” referidu nota ne’ebé Agência Tatoli asesu hafoin reuniaun ezekutivu, iha Palásiu Governu.

Regulamentasaun foun ne’e promove separasaun husi atividade importasaun, armazenamentu no distribuisaun inklui fa’an rahun iha farmásia sira hodi garante espesializasaun ne’ebé boot liu no reforsu ba protesaun saúde públika.

Atividade fa’an produtu farmaséutiku no ekipamentu médiku sira mós haketak husi atividade prestasaun kuidadu saúde médiku, enfermajen, diagnóstiku ka terapéutiku iha farmásia sira, ida ikus ne’e bandu iha farmásia sira.

Notísia relevante : Estoke aimoruk mamuk 20% no disponivél iha armajen SAMES 80%

Aleinde ne’e, prevee halo mós proibisaun ba propriedade liuhusi farmásia ida iha kada munisípiu no konsertasaun folin hodi prevene situasaun oligopóliu no monopóliu ne’ebé bele prejudika asesu populasaun nian ba produtus farmaséutiku.

Entre inovasaun prinsipál sira mak ezijénsia kondisaun espesífika ba armazenamentu no fa’an produtu farmaséutiku hanesan kontrolu rigorozu ba temperatura, mahon-been no naroman.

Diploma ne’e mós prevee ezisténsia husi espasu sira ne’ebé diferente, tantu iha atividade sira armazenamentu nian ka iha fa’an rahun sira hodi rai no konserva narkótiku no substánsia psikotrópika sira ka atu hasai husi merkadu produtu farmaséutiku ne’ebé haruka bainhira liu ona prazu, falsifikadu, adulteradu no aat ona.

Diploma ne’e estabelese mós ezisténsia obrigatoriedade husi diretór tékniku, farmaséutiku ida ne’ebé permanente no eskluzivu, nomos aprezentasaun relatóriu kada fulan ba Ministériu Saúde, ne’ebé tenke inklui atividade importasaun, armazenamentu no fa’an nian.

Rejime foun ne’e introdús medida reforsada kona-ba fiskalizasaun no penalizasaun, ho objetivu atu asegura kualidade no seguransa ba produtu farmaséutiku ne’ebé disponível iha merkadu.

Prevee mós períodu tranzisaun durante loron-180 hodi permite katak entidade ne’ebé daudaun hala’o hela sira-nia atividade atu adapta ho regra foun.

Diploma ne’e sei tama iha vigór iha loron tuirmai hafoin publikasaun hodi revoga dekretu-lei númeru 12/2004, loron 26 maiu.

Jornalista     : Arminda Fonseca

Editora          : Julia Chatarina

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!