DILI, 14 janeiru 2025 (TATOLI)—Diretór Jerál Komisaun Antí Korrupasaun (CAC, sigla portugés), José Verdial hateten durante tinan 2024 CAC rejista kazu korrupasaun hamutuk 17.
Nia dehan, husi kazu korrupasaun 17 ne’e iha neen mak Komisaun Antí Korrupasaun konklui ona investigasaun hodi submete ba fali Ministériu Públiku no iha kazu 11 mak CAC sei kontinua halo investigasaun.
“Durante tinan kotuk ita rejista kazu korrupasaun hamutuk 17. Husi kazu sira-ne’e iha neen mak ita finaliza ona ka submete ona ba Ministériu Públiku. Entretantu, iha kazu 11 mak iha hela prosesu hodi ita kontinua hakle’an investigasaun,” José Verdial hateten ba jornalista sira iha nia kna’ar fatin, Farol, Dili, tersa ohin.
José esplika, husi kazu korrupasaun 11 ne’e kompostu husi kazu abuzu podér ne’ebé akontese iha Rejiaun Administrativa Espesiál Oé-Cusse (RAEOA), aviaun Zona Espesiál Ekonomia Sosiál Merkadu (ZEESM), rai no rezidénsia Fulolo no kazu iha Ministériu Agrikultura Peska Pekuaria no Floresta inklui kazu sira seluk tan.
Enkuantu, nia informa, kazu neen ne’ebé CAC konklui ona nia investigasaun no submete ona ba Ministériu Públiku mak kazu abuzu podér, Administraaun danoza, partisipasaun ekonomia iha negósiu no falsifikasaun dokumentu no anotasaun téknika.
¨Kazu neen ne’ebé mak ba Ministériu Públiku mak maioria tipu abuzu podér, partisipaaun ekonomia iha negósiu, kazu admnistrasaun danoza, falsifikasaun dokumentu no anotasaun téknika. Sira-ne’e akontese iha SEFOPE hamutuk kazu ida, Ministériu Agrikultura ida, Programa Nasionál Dezenvolvimentu Suku (PNDS) ida, Ministériu Obra Públika (MOP) ida no Ministériu Saúde ida,” José salienta.
Nia rejeita lakohi fó ema hirak-ne’e nia identidade tanba iha hela prosesu nia laran no kestaun segredu justisa.
Nia dehan, CAC halo servisu bazeia ba Lei Organizasaun Investigasaun Kriminál define klaru ona ba krime sira ne’ebé mak kabe ba kompeténsia CAC ninian ne’e hanesan krime korrupasaun ativa, korrupsaun pasiva, korrupasaun ba átu lísitu no ilísitu, pekulatu no pekulatu uzu administrasaun danoza, abuzu podér, fraude konstrusaun, fraude fiskál, konflitu interese.
Nia haktuir, servisu investigasaun ne’ebé CAC halo ba kazu hirak ne’ebé sei iha prosesu, CAC sei ezerse nia kompeténsia tuir Ministériu Públiku fó ba iha CAC. Kuandu kazu ne’e sei iha prosesu investigasaun nia laran, CAC labele adianta ba kestaun tékniku.
“Prazu ba investigasaun ba kazu ne’e bele iha loron 30, loron 60 to’o loron 90, tanba tenke tuir kazu ne’e ninian komplexidade. Kazu balun ne’e komplexu. Kuandu ita la konsege finaliza investigasaun, ita halo relatóriu interkalár hodi justifika razaun katak kazu ne’e ami seidauk finaliza tanba razaun hanesan ne’e, nune’e husu tan tempu ba Ministériu Públiku para ita halibur tan prova dokumentáriu no prova testamuña para ita bele finaliza prosesu sira-ne’e,” nia haklaken.
Jornalista: Natalino Costa
Editór: Xisto Freitas da Piedade