DILI, 20 Janeiru 2025 (TATOLI) – Défisit komersiál Timor-Leste nian aumenta, entre Janeiru no Novembru tinan kotuk, millaun $787 aas liu kompara ho tinan sira liubá, informa Prezidente Institutu Nasionál Estatístika Timor-Leste, Institutu Públiku (INETL, I.P), Elias dos Santos Ferreira.
Nia dehan aumentu signifikante iha Balansu Komérsiu Negativu (BOT, sigla inglés) hatudu katak Timor-Leste importa sasán barak liu iha 2024 kompara ho tinan hirak liubá, ne’ebé halo país sai hanesan nasaun ida dependente liu ba produtu importadu.
Dirijente ne’e salienta katak valór importasaun Timor-Leste nian to’o novembru 2024 atinje $868.952.829, kompara ho valór esportasaun nasaun nian iha tinan hanesan foin maka $80.977.568.
Sasán sira ne’ebé Timor-Leste hatama iha tinan kotuk mak nesesidade bázika no seluk mak kombustivel, veíkulu, ekipamentu elétriku, materiál konstrusaun, tabaku, kosmétika, produtu kímiku, plástiku no seluk tan.
Sasán sira ne’e importa husi Índia, Xina, Tailándia, Pakistaun, Vietname, Kamboja, Myanmar, Indonézia, Singapura, Portugál no Estadu Unidu Amérika (EUA).
Timor-Leste mós importa, iha tinan kotuk, foos hamutuk tonelada rihun 158, ekivalente ba millaun $90. Ida ne’e akontese tanba Timor-Leste nia dependénsia ba foos importadu ne’e maka’as, maske país ne’e rasik iha rai produtivu hodi dezenvolve setór agrikultura.
“Ita haree ba foos importadu maka’as, ezije Ministériu Agrikultura, Pekuária, Peskas no Floresta kria polítika ne’ebé di’ak ho objetivu atu hasa’e produsaun iha rai-laran no hamenus ita-nia dependénsia ba foos importadu, tanba ita esforu iha produsaun lokál mak sei fasilita sirkulasaun osan iha rai-laran”, Elias dos Santos dehan iha Caicoli.
Tuir dadus INETL, iha 2024, Timor-Leste esporta kafé tonelada 3.714, ekivalente ba millaun $14,6, kamii tonelada 1.809 sura ba osan rihun $58, nuu maran tonelada 2.108 ekivalente ba rihun $834, maek tonelada 981 ka konverte ba osan rihun $623 no besi sukata tonelada 916, ekivalente ba rihun $26.
Esportasaun produtu sira-ne’e bá nasaun sira hanesan Estadu Unidu Ámerika, Indonézia, Alemaña, Portugál no Austrália.
Timor-Leste nia défisit komersiál aumenta hosi 34% iha 2022 ba 43% iha 2023.
Notísia relevante: INETL aprezenta índise presu konsumidór ba instituisaun relevante
Jornalista: Arminda Fonseca
Editora: Maria Auxiliadora