iklan

ELEISAUN, HEADLINE

Governu distribui ona materiál eleisaun suku ba munisípiu ualu

Governu distribui ona materiál eleisaun suku ba munisípiu ualu

Ministériu Administrasaun Estatál liuhusi Sekretariadu Tékniku no Administrasaun Eleitorál (STAE) ho nia ekipa distribui buletin votu hanesan materiál sentitivu no naun-sensitivu ba munisípiu ualu hodi partisipa eleisaun suku. Distribuisaun ne’e hala’o iha arredór edifísiu STAE, Dili (21 janeiru 2025). Imajen TATOLI/ Antonio Daciparu

DILI, 21 janeiru 2025 (TATOLI)—Governu liuhosi Ministériu Administrasaun Estatál (MAE) ho Sekretariadu Tékniku Administrasaun Eleitorál (STAE) no Komisaun Nasionál Eleisaun (CNE, sigla portugés), tersa ne’e, distribui ona materiál sensitivu no naun-sensitivu ba eleisaun suku ne’ebé sei akontese iha 25 janeiru tinan ne’e ba munisípiu ualu.

“Materiál ne’ebé atu distribui mak buletin votu ba xefe suku sira iha livru 552, kada livru iha folla 50, buletin votu ba xefe aldeia iha livru 74, livru 46 ba delegada/u, livru 36 ba joventude feto no mane”, Diretór Jerál STAE, Elviro Fernandes Moniz, hatete iha STAE Kaikoli.

Materiál seluk mak akta formuláriu ne’ebé sei fasilita prosesu iha loron aprezentasaun kandidatura liliu ba aldeia sia foun nian, prosesu votasaun nian, inklui sei distribui urna 105 hodi fasilita atividade votasaun iha loron 25 janeiru.

Husi loron distribuisaun to’o loron 23, kada STAE munisipál inklui nasionál sei destaka ba fatin ne’ebé sei realiza eleisaun hodi halo pakotemente ba materiál sira ne’ebé kobre aldeia 70.

Loron ida antes sufrájiu akontese, materiál sira ne’ebé presiza iha hotu ona fatin konsentrasaun. Depois eleisaun, loron tuir mai anúnsiu ona rezultadu.

Suku 18 mak sei aprezenta nia estrutura tanba suku ida nia konfigurasaun eleitu ona iha 2023. Entaun hosi suku 18 ne’e sei eleitu hamutuk 87 membru suku ne’ebé kompostu hosi xefe 18, lia na’in 14, joven mane 14, joven feto 14, xefe aldeia sia no delegadu/a sia. Kandidatu 55, kompostu hosi mane 52 ne’e no feto 3, ho nia eleitór hamutuk 24.126.

Biban ne’e, Diretór STAE husu ba parte hotu, hamutuk asegura distribuisaun no transportasaun materiál ho seguru no di’ak.

Prezidente CNE, José Belo, hatete ninian parte realiza ona edukasaun sívika ba eleitór sira. “Ida-ne’e importante tanba bele eduka no hanorin eleitór oinsá ezerse votu ida ba ema ida ne’ebé nia eskolla”, katak nia perante atividade distribuisaun.

Vise Ministru MAE, Jacinto Rigoberto, hatete fó konfiansa tomak ba STAE, CNE, PNTL no parte hotu ne’ebé involve iha prosesu eleisaun.

Komandante Operasionál Polisía Nasionál Timor-Leste (PNTL), Superitendente Polísia Natercia Martins, husu ba komandante polísia munisipál sira hotu asegura eleisaun ne’e ho susesu no di’ak.

“Ha’u hanoin ita sempre akompaña. Ida-ne’e la’ós buat foun, ita iha ona esperiénsia”, katak nia. Nia hatutan tan: “Materiál sensitivu no naun sensitivu ne’ebé entrega ba ita-boot sira ida-idak tenke responsabiliza, asegura hahú hosi entrega ba ita-boot sira, sai hosi ne’e to’o fatin destinasaun ho di’ak”.

Natercia husu ba komandante munisipál sira ne’ebé simu materiál, tenke atensaun ba velosidade no hatutan ba xefe sira atu kaer metin liafuan simplis tolu hodi orienta mak estruturadu, koordenadu no organizadu.

“Ida-ne’e ita-boot sira-nia misaun ne’ebé fó ba ita-boot sira ida-idak hodi apoiu ho susesu no to’o finál ho susesu”, nia katak.

Orsamentu ba eleisaun suku 18 hamutuk $419.215,50, kompostu hosi  servisu profisionál $127.428,00

Lojístika eleitorál $22.456,00, enkargu instalasaun $1.940,00, aluger $ 6.865,00 1, kombustivel $ 20.000,00, formasaun no  semináriu $40.620,00, deslokasaun nasionál-munisipál-nasionál $136.400,00, imprime (akta, lista pursentu ida, manuál $63.506,50, formasaun, aktas, kartaun identidade, poster, banner, buletin votu).

Munisípiu ualu ne’ebé sei partisipa eleisaun suku mak Aileu sei akontese iha postu Aileu Vila mak suku Hurai-Raco no Remexiu iha suku Karahili, Baukau iha postu rua mak Laga sei akontese iha suku Ueru Mata no Baukau mak suku Builai no Kaibada Makasae.

Munisípiu Ermera sei akontese iha postu Letefoho mak suku Assui-Lau, Hatolia A akontese iha suku Koliate Leten, postu Ermera akontese iha suku Poetete Vila, Poetete Lodudu no Poetete, Manufahi iha de’it postu Alas mak suku Tahu-Bein.

Rejiaun Espesiál Oekusi Ambenu sei akontese de’it iha postu Pante Makassar mak suku Mone-Meko no Kutete.

Enkuantu iha Vikeke sei akontese iha postu administrativu Uatulari mak suku Makadiki leten no Makadiki kraik, Lautein sei akontese de’it iha suku Baduro.

Nune’e mós Manatutu akontese iha postu Laklo mak suku Lakumesak no postu Manatutu Vila iha suku Iliheu.

Notísia relevante: MAE no órgaun eleitorál hahú prepara eleisaun suku iha munisípiu sira

Jornalista       : Osória Marques

Editora           : Zezito da Silva

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!