EKONOMIA, HEADLINE

Governu ho delegasaun diskute TL nia  transformasaun ekonomia ba adezaun OMK

Governu ho delegasaun diskute TL nia  transformasaun ekonomia ba adezaun OMK

Ministériu Koordenadór Asuntu Ekonómiku (MKAE), segunda (10/02/2025), iha CCD, halo diskusaun ho delegasaun husi Organizasaun Mundiál Komersiu (OMK), nu’udár momentu ida iha Timor-Leste nia transformasaun ekonómika. Imajen TATOLI/Felicidade Ximenes

DILI, 10 fevereiru 2025 (TATOLI)—Ministériu Koordenadór Asuntu Ekonómiku (MKAE) halo diskusaun ho delegasaun husi Organizasaun Mundiál Komersiu (OMK), nu’udár momentu ida iha Timor-Leste nia transformasaun ekonómika, ho objetivu atu masimiza benefísiu husi Timor-Leste nia adezaun ba OMK.

“Workshop ne’e nu’udár momentu ida iha Timor-Leste nia transformasaun ekonómika, ho objetivu atu masimiza benefísiu husi Timor-Leste nia adezaun ba OMK. Rekoñese katak komérsiu hanesan motór ba dezenvolvimentu sustentável. Esforsu hirak-ne’e sei kontribui ba nasaun nia vizaun longu prazu atu alkansa kreximentu inkluzivu no prosperidade to’o 2030,” Vise Primeiru-Ministru no Ministru Koordenadór Asuntu Ekonómiku, Ministru Turizmu no Ambiente, Francisco Kalbuadi Lay dehan ba jornalista sira, iha Centro Convenções de Dili (CCD), segunda ne’e.

Workshop ne’ebé hala’o hahú iha loron 10-12 fevereiru 2024, sei partisipa husi Adjuntu Diretór-Jerál OMK nian, Embaixadór Xiangchen Zhan hamutuk ho ekipa téknika sira husi Zenebra, membru Governu sira, membru Parlamentu Nasionál sira, reprezentante setór privadu, sosiedade sivíl sira, parseiru dezenvolvimentu no sosiedade sira seluk.

“Workshop ne’e nível altu nian. Hotu-hotu mai rona katak depoisde ita tama bá iha membru OMK tenke kumpre no prenxe rekizitu sira, maibé ita-nia tékniku sira prepara no klaru ona,” Kalbuadi tenik.

Notísia relevante: Timor-Leste nia adezaun ba OMK nu’udar prioridade estratéjiku

Kritéria ne’ebé tenke prenxe mak hanesan kestaun polítika, estratéjia militár, ekonomia, nune’e mós lejizlasaun ka regra sira ne’ebe iha hodi regula.

Nia dehan, aban sei iha sesaun ida ba workshop ho komunidade,  xefe suku, ONG, universidade, sosiedade sivíl sira, depois iha loron 12 fevereiru  halo workshop ba parseiru dezenvolvimentu, embaixadór  sira kona-ba Timor-Leste  nia pós adezaun ba OMK.

“Delegasaun sira iha-ne’e hahú husi loron 3-13 fevereiru hodi fó apoiu diskusaun ba ita-nia tékniku sira kona-ba Timor-Leste  nia pós adezaun  ba OMK,” nia afirma.

Viajen Adezaun Timor-Leste hodi sai membru Organizasaun Mundiál Komérsiu (OMK) mak dahuluk Timor-Leste ofisialmente aplika ninia pedidu bá OMK iha abríl 2015. Iha dezembru 2016, Timor-Leste estabelese Grupu Traballu OMK.

Daruak, dezde kriasaun Grupu Traballu, Timor-Leste realiza ona enkontru Grupu Traballu hamutuk dala-hitu (7), hahú husi outubru 2020 to’o janeiru 2024, ne’ebé prezide hosi Embaixadór Rui Macieira hosi Portugál.

Datoluk, kona-ba asesu ba merkadu, Timor-Leste asina ona akordu ho país membru 10 hanesan Austrália, Kamboja, Kanadá, UE, Indonézia, Japaun, Nova Zelándia, Filipina, Tailándia no EUA.

Dahaat, Timor-Leste nia adezaun ba OMK kulmina iha Konferénsia Ministeriál OMK nian ba dala 13 (MC13) iha Abu Dhabi, Emiradu Árabe Unidu, iha fevereiru 2024, iha-ne’ebé hetan aprovasaun formál husi país membru OMK sira.

Dalimak, iha loron 3 juñu 2024, Parlamentu Nasionál ratifika Pakote Adezaun Timor-Leste ba OMK.

Daneen, iha 30 agostu 2024, koñesidu ho aniversáriu referendu independénsia ba dala 25, Timor- Leste sai membru OMK ba dala 166.

OMK inísiu mai husi General Agreement on Tariffs and Trade (GATT – Akordu Jerál ba Tarifa no Komérsiu), estabelese iha 1948, maibé hafoin 1995 muda naran sai OMK, ho razaun tranzasaun no akordu komérsiu sira ne’ebé GATT implementa, nia forma ka asuntu sira ne’ebé diskute uitoan liu kompara ho OMK.

Organizasaun ida-ne’e atu regula no fasilita membru sira liuhusi komérsiu internasionál hodi hamenus bareira iha impostu inklui mós regula ka limita kuantidade produtu (kuota) ba esportasaun no importasaun.

Regra no rekejitu ba tranzasaun merkadu kuaze dezenvolve husi nasaun riku sira no hetan apoia maka’as husi Instituisaun finanseira internasionál sira hanesan Fundu Monetáriu Internasionál (IMF), Banku Dezenvolvimentu Aziátiku (ADB) no Banku Mundiál.

Jornalista: Felicidade Ximenes

Editór: Xisto Freitas da Piedade

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!