NASIONÁL

Veteranu Bobonaru-Oekusi submete ona reklamasaun ba MAKLN 

Veteranu Bobonaru-Oekusi submete ona reklamasaun ba MAKLN 

Ministru Asuntu Kombatente Libertasaun Nasionál, Gil da Costa Monteiro Oan Soru. Imajen Tatoli/Francisco Sony.

DILI, 13 Fevereiru 2025 (TATOLI)-Veteranu rejistadu 2009 husi munisípiu Bobonaru no Rejiaun Administrava Espesiál Oekusi Ambenu (RAEOA) submete ona lista reklamasaun ba Ministériu Asuntu Kombatente Libertasaun Nasionál (MAKLN).

“Governu apresia munisípiu Bobonaru no Oekusi ne’ebé halo ona reklamasaun no tempu badak ami sei anúnsia ba públiku”, Ministru MAKLN, Gil da Costa Monteiro Oan Soru, ba jornalista sira liuhusi konferénsia imprensa iha salaun MAKLN, Komoro, kinta ne’e.

Nia hatutan tan: “Ema ne’ebé baze apoiu tinan tolu iha ai-laran tun la partisipa iha klandestina, liuhusi detensaun ka prizaun ruma, lalika inventa maibé hela ho ida-ne’e. Labele obriga-an husu atu to’o 8a14”.

Oan Soru afirma reklamasaun tenke liuhosi Konsellu Kombatente Libertasaun Nasionál munisipál mai nasionál, no tenke asina hosi testemuña. Durasaun reklamasaun ne’e loron 60 nia laran.

Notísia relevante: Responsável Rejiaun Haksolok Oé-Cusse husu MAKLN reverifika dadus editál 2009 

Tuir lei númeru 3/2006, 12 Abríl ne’ebé ko’alia konaba estatutu kombatente libertasaun nasionál, artigu 17 (Rekursu no keixa hasoru rejistu) alínea 1) rekerente ne’ebé nia pedidu ba rejistu hetan rekuza, bele halo rekursu iha loron neen-nulu nia laran hahú hosi loron ne’ebé ita-boot hatene kona-ba desizaun, bá Komisaun Omenajen, Fiskalizasaun Rejistu no Rekursu sira.

Alínea 2) desizaun sira ne’ebé fó iha rekursu maka finál. Alínea 3) kombatente libertasaun Nasionál bele halo keixa iha kualkér tempu, hasoru omisaun sira, impresizaun sira no erru konstante sira husi nia rejistu, ho entidade responsável ba rejistu ne’ebé define iha lei ne’e.

Ministru hatutan totál kombatente ne’ebé rejistadu iha 2009 hamutuk 124.782, númeru ne’ebé válidu mak 10249. Verba ne’ebé aloka millaun $99.

“Hosi 10249 pedidu rejistu, validadus iha períodu fulan-Outubru 2019 to’o fulan-Dezembru 2023, ohin asina no ofisializa hanesan rekoñesimentu Estadu atu taka iha sede CCLN munisipál, administrasaun munisípiu no postu administrativu sira iha territóriu nasionál, hamutuk 92.591 pedidus rejístu ho ida-idak nia kategória”, ministru informa.

Baze dadus 92.591 ho nia karegória mak hanesan; a) Ema ne’ebé halo parte eskalaun 1, ka grau 20/24 anos hamutuk ema 14 iha territóriu tomak, b) Kombatente sira ne’ebé ho grau 15/19 hamutuk 186; c) Grau 8/14 hamutuk ema rihun 9.375; d) Pensaun bá sira ne’ebé defisiente ka inkapasidade traballu, hamutuk 359; e) Pensaun sobrevivénsia ema hamutuk 22.252; f) Prestasaun Pekuniária Únika (PPU) hamutuk ema 23.560; g) Sira ne’ebé menus hosi tinan-tolu (três anos) 35.271; h) Sira ne’ebé Naun-Kombatente hamutuk 1.574. Totál mak 92.591.

Lei númeru 3/2006, 12 Abríl (Estatutu kombatente libertasaun nasionál) hetan ona alterasaun ba datoluk. Alterasaun dahuluk ho lei númeru 9/2009, 29 jullu ba artigu 3, 4, 5, 8 10, 11, 12, 13, 16, 19, 22, 23 24, 25, 26; alterasaun daruak lei númeru 2/2011, 23 Marsu ba artigu 27, 35; alterasaun datoluk mak lei númeru 3/2024, 12 Juñu ba artigu 3, 8, 10, 12, 13, 15, 18, 27, 28, 31, 32, 35, 38.

Notísia relevante: Taur: Problema veteranu kontinua mosu tanba dadus dezorganizadu

Jornalista       : Osória Marques

Editora           : Rita Almeida

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!