DILI, 17 Fevereiru 2025 (TATOLI)—Ajénsia Komérsiu no Investimentu (TradeInvest, I.P) no Uniaun Europeia (UE), segunda ne’e, organiza semináriu loron tolu (17-19 Fevereiru) ba operadór ekonómiku sira kona-ba importánsia Timor-Leste nu’udár rejiaun autónoma iha ámbitu investimentu.
Ajénsia TradeInvest Timor-Leste kolabora ho parseiru dezenvolvimentu Internationál Trade Centre (ITC), hodi organiza workshop auto-avaliasaun kona-ba fasilitasaun investimentu ne’ebé sei halibur reprezentante dezignadu sira husi liña ministeriál no ajénsia relevante sira, ho objetivu atu dezenvolve no analiza lakuna sira ne’ebé detallu kona-ba prontidaun Timor- Leste nian atu adere ba kuadru fasilitasaun investimentu ASEAN no akordu fasilitasaun investimentu ba dezenvolvimentu OMK.
Vise Diretór TradeInvest, Duílio Marino Gusmão Araújo da Silva, hateten semináriu ne’e nu’udár preparasaun Timor-Leste nian ba Organizasaun Mundiál Komérsiu (OMK) iha Asosiasaun Nasaun Unida ba Sudeste Aziátiku (ASEAN).
“Objetivu hosi semináriu ne’e atu dezenvolve no analiza lakuna sira iha detallu kona-ba Timor-Leste nia preparasaun iha ámbitu investigasaun OMK no ASEAN nian,” Duílio dehan ba jornalista sira, iha salaun JL Villa, Aimutin, Dili.
Iha fatin hanesan, Xefe Kooperasaun Uniaun Europeia nian iha Timor-Leste, Lotam Lerer, hateten auto-avaliasaun ida-ne’e reprezenta prosesu signifikativu ida iha viajen Timor-Leste nian ba integrasaun kle’an liután iha OMK no ASEAN, partikularmente bainhira Timor-Leste prepara hela atu adere ba Kuadru Fasilitasaun Investimentu ASEAN nian no esplora posibilidade sira hosi akordu fasilitasaun investimentu ba dezenvolvimentu OMK nian.
“Ha’u iha serteja katak workshop ohin nian la’ós de’it enkontru, maibé parte krusiál ida hosi esforsu kolaborativu sira atu analiza no integra Timor-Leste iha akordu sira-ne’e no, importante liu, atu atrai no fasilita investimentu estranjeiru iha rai-laran,” Lotam Lerer afirma.
Nia dehan, Timor-Leste iha pozisaun estratejikamente di’ak iha ASEAN nia laran, no potensiál atu aproveita merkadu ho ema liu millaun 600 no Produtu Internu Brutu (PIB) kombinadu liu dolar amerikanu biliaun 3,8 ne’e boot tebes. Nu’udár nasaun ne’e prepara atu aproveita oportunidade sira-ne’e, importante tebes ba Timor-Leste atu avalia instrumentu fasilitasaun investimentu sira-ne’e no atu introdús medida sira hodi hametin klima investimentu ba nasaun.
“Dezde Timor-Leste hetan fali nia independénsia, UE hatudu ona apoiu metin ba nasaun hodi ajuda dudu progresu dezenvolvimentu nasaun nian, partikularmente iha domíniu kreximentu sósiu ekonómiku, apoia integrasaun no komérsiu rejionál ne’ebé finansia no ITC implementa no mós ami-nia programa indikativu multi-anuál ba tinan 2021-2027 sai hanesan demonstrasaun klaru ida kona-ba ami-nia kompromisu ba Timor-Leste nia ambisaun sira, ami-nia aliñamentu ho Planu Estratéjiku Dezenvolvimentu Timor-Leste nian 2030 no Programa Governu nian,” nia haktuir.
Nia subliña, auto-avaliasaun ambisiozu ida-ne’e sei permite atu avalia no halo mapa ba lakuna ruma no medida sira ne’ebé presiza atu foti hodi atrai investimentu no promove kreximentu ekonómiku.
UE prontu atu kontinua fornese nia apoiu hodi implementa atividade saida de’it maka presiza ba ida-ne’e. Sinál ida hosi ida-ne’e maka projetu foun ne’ebé prepara hela hodi apoia kriasaun hosi empreza sira ho ekonomia sustentável no sirkulár, hodi permite emprezáriu sira atu elabora sira nia planu negósiu no finanseiru, hodi fasilita ho forma viável sira-nia asesu ba finansa.
“Workshop ida-ne’e mak plataforma ida-ne’ebé iha valór atubele hasa’e ita-boot sira-nia abilidade no koñesimentu sira relasiona ho fasilitasaun investimentu. Ha’u iha serteja katak hanoin sira ne’ebé ita-boot hetan iha-ne’e sei ajuda ita-boot atu kontinua promove nasionál no ninia dezenvolvimentu,” nia konklui.
Jornalista: Felicidade Ximenes
Editór: Xisto Freitas da Piedade