DILI, 20 Fevereiru 2025 (TATOLI)—Iha Janeiru-Fevereiru tinan ne’e, Autoridade Inspesaun Fiskalizasaun Atividade Ekonómika Sanitária no Alimentár (AIFAESA) halo inspesaun ba loja sira iha Dili laran hamutuk 150.
“Depoisde ita selebra natál no tinan foun ita kontinua halo inspesaun ba loja sira ka estabelesimentu sira iha Dili laran hamutuk 150 no ita konsege deteta produtu sira ne’ebé mak espiradu no estragadu sira,” Diretora Operasionál AIFAESA, Claudina Soares Pinto bá TATOLI iha edifísiu empreza Perissos, Aimutin, Dili, tersa (18/02).
Nia dehan, produtu sira ne’ebé AIFAESA deteta iha loja mak produtu alimentár no la’ós alimentár sira.
“Ita halo inspesaun ne’e ita deteta produtu alimentár no la’ós alimentár ne’ebé mak espiradu hanesan ayam potong, ikan, naan no produtu la’ós alimentár hanesan shampo, sabaun, bayclin no seluk tan. Depois mós empreza sira halo re-peking ba produtu sira ne’ebé liu prazu, maibé sira presiza tau informasaun katak produtu ne’e maihusi ne’ebé, nia orijin husi nasaun ne’ebé, nia data validade to’o banhira, nia presu hira, nia todan ne’e hira, ida-ne’e ita presiza tau, nune’e konsumidór sira banhira kompra sira mós presiza hatene informasaun sira-ne’e,” nia hateten.
Kona-ba loja hira mak komete irregularidade ne’e, nia tenik, hafoin fulan-Fevereiru ramata mak AIFAESA fó-sai, tanba daudaun ne’e sei iha hela prosesu inspesaun hela.
“Ita-nia inspesaun seidauk terminada, entaun iha fulan-Fevereiru ne’e ramata mak ita foin hatene loja hira mak ita deteta kontra irregularidade sira. Banhira ita halo inspesaun mak deteta irregularidade sira husi ita-nia estabelesimentu sira, ita kontinua foti prosesa no sasán sira ne’e ita foti diretamente lori bá lixeira Tibar hodi halo destroisaun, maibé ita kontinua prosesa estabelesimentu sira ne’ebé mak la tuir ona regra ne’ebé mak eziste,” nia haktuir.
Claudina esplika loja sira ne’ebé mak la kumpri regra sei fó prosesu administrativu ne’ebé mak hatuur ona iha baze legál ne’ebé mak iha, hanesan Dekretu-lei númeru: 44/2023, iha-ne’ebá prega bá iha infratór sira konforme klasifikasaun husi gravidade ne’ebé iha.
“Ita prega tuir koima ne’ebé ita aplika bá iha-ne’ebá. Koima ne’ebé mak ita fó ne’e hahú husi $250 to’o rihun $5 bá produtu oinoin, entaun sansaun ne’ebé mak aplika konforme husi nia tipu gravidade husi infrasaun ne’ebé mak komete husi estabelesimentu sira ne’ebé mak iha. Ezemplu, hanesan loja SEARA momentu ne’ebá akontese komete irregularidade ne’ebé mak hanesan, entaun ami momentu ne’ebá taka provizória,” Claudina informa.
Notísia relevante: AIFAESA rekomenda ba Perissos hadi’a ijiene
AIFAESA, I.P. aprovadu iha Reuniaun Konsellu Ministru, iha loron 24/05/2016, promulgadu husi Prezidente Repúblika, iha loron 24/06/2016, nia misaun mak halo fiskalizasaun no prevensaun ba kumprimenta lejizlasaun ne’ebé regula ezersísiu atividade ekonómika sira, iha setór alimentár no la’ós alimentár, no mós halo avaliasaun no komunikasaun kona-ba risku iha kadeia alimentár.
Vizaun mak hanesan entidade referénsia ba defeza konsumidór sira no saúde públika, no salvaguarda ba regra merkadu no livre konkorénsia.
Nia hala’o nia kna’ar tuir nia valór mak hanesan: 1) Integridade liuhusi onestidade no étika. 2) Kualidade liuhusi rigór no efisiénsia. 3) Kredibilidade liuhusi viabilidade no konfiansa. 4) Kompromisu liuhusi responsabilidade no entrega. 5) Independénsia liuhusi imparsialidade no transparénsia.
Jornalista: Felicidade Ximenes
Editór: Xisto Freitas da Piedade




