iklan

DILI, POLÍTIKA

PN aprova proposta-lei medida tutela legalidade urbanístika iha finál global

PN aprova proposta-lei medida tutela legalidade urbanístika iha finál global

Deputadu sira iha uma fukun Parlamentu Nasionál halo aprovasaun ba lei ne'ebé aprezenta husi Governu. Imajen dokumentasaun TATOLI

DILI, 25 Fevereiru 2025 (TATOLI)-Parlamentu Nasionál (PN), liuhusi reuniaun plenária, tersa ne’e aprova proposta-lei númeru 9/VI(1a) medida tutela legalidade urbanístika iha finál globál ho votu a-favór 39, kontra rua no abstensaun 15.

“Ne’ebé lei ne’e pasa iha finál global”, Prezidente Parlamentu Nasionál, Maria Fernanda Lay, fó sai iha sala plenária, PN.

Ho aprovasaun ne’e meza PN envia hikas proposta-lei ne’e ba komisaun E trata asuntu Infraestrutura hodi bele halo redasaun finál hafoin Prezidente PN envia ba Prezidente Repúblika mak iha kompeténsia eskluziva atu promulga ka veta.

Deputadu CNRT, Saul Salvador, argumenta razaun fó votu a-favór tanba lei ne’e importante tebes ne’ebé antes iha diskusaun klean iha komisaun E ho komisaun no bankada parlamentár sira seluk.

Deputadu CNRT, Natalino dos Santos, apresia IX Governu Konstituisionál aprezenta inisiativa lei ne’e relasiona ho planu urbanístiku tuir ordenamentu territóriu nune’e mós haree lisensiamentu kontrusaun edifísiu sira. “Entaun lei ida ne’e importante tebes ita tenke aprova”.

Deputadu opozisaun KHUNTO, Luis Roberto, fó votu a-favór tanba lei ne’e tanba konsidera importante hodi fó liu-tán forsa ba ezekutivu hala’o serbisu kontrola konstrusaun uma iha territóriu, no husu atu halo mós sosializasaun ba komunidade.

Deputadu opozisaun FRETILIN, Dario Madeira, konsidera lejislasaun ne’e importante, maibé bankada fó votu abstensaun tanba intensaun ezekutivu lori lei ne’e mai parlamentu atu legaliza de’it asaun despezu administrativu ne’ebé hala’o durante ne’e.

Antes ne’e, Ministru Obra Públika (MOP), Samuel Marçal, hateten lei ida ne’e importante tebes no presiza hala’o dezenvolvimentu iha nasaun ne’e hodi aselera no asegura programa governu.

“Ita hasoru problema barak ne’ebé ita hotu akompaña hela situasaun iha ita-nia rai laran, ema ida-idak harii uma konforme nia hakarak, depois dalaruma akontese inundasaun afeta tebes ba komunidade sira dalaruma ita hakilar malu no dalaruma ita labele book no sobu no dalaruma ita sobu kontra direitu umanu, ida ne’e dalaruma sai impedimentu ba ita hodi hahú dezenvolvimentu”, akresenta.

Prezidente komisaun E, Marcos Xaveir, konsidera inisiativa lejislativa ne’e importante hodi bele regula sidadaun hotu ne’ebé harii uma iha territóriu, inklui regula di’ak liu-tán komunidade ne’ebé hela fatin risku dezastre naturál hanesan foho lolon, mota ibun, harii uma iha valeta leten no lei ne’e sei fó liu-tán forsa ba ezekutivu atu hala’o serbisu kontrolu.

Enkuantu, iha proposta-lei refere tuir expozisaun motivu katak, ho entrada vigór dekretu-lei númeru 9/2022, 24 Fevereiru, ne’ebé estabelese rejime jurídiku edifikasaun no urbanizasaun, no regula lisensiamentu konstrusaun no utilizasaun edifikasaun, iha nesesáriu atribui ba Governu ferramenta legál adekuadu ne’ebé permite garante aplikasaun rejime ne’e. Hanesan iha artigu 50 sita iha diploma, obra ezekutadu laiha nesesáriu lisensa konstrusaun, hanesan ezekuta dezakordu ba projetu aprovadu, iha violasaun norma legál no regulamenta aplikável, sei sujeita medida tutela legalidade determina iha diploma própriu.

La aplika koima iha rejime jurídiku edifikasaun no urbanizasaun, propoin estabelese medida tutela lelgalidade urbanístika lima ne’ebé permite Governu atua no repor legalidade urbanístika, ho konsiderasaun grau gravidade ilísitu urbanístiku no susetibilidade ou la legaliza obra.

Enkuantu, iha objetu prezente lei ne’e estabelese medida tutela legalidade urbanístiku, destina regula aktu administrativu nesesáriu hodi garante kumprimentu lejislasaun relativa ba lisensiamentu operasaun urbanístiku no edifikasaun, hanesan kumprimentu instrumentu jestaun territoriál. No ámbitu prezente lei aplika ba operasaun urbanístika hotu ne’ebé hala’o iha territóriu.

Proposta-lei ne’e iha artigu hamutuk 17, ne’ebé kompostu husi Kapítulu I dispoziasaun inisiál ho artigu tolu, Kapítulu II Medida tutela legalidade urbanístika ho artigu 11, Kapítulu III Rejime Espesiál ho artigu ida, Kapítulu IV Dispozisaun finál ho artigu tolu.

Proposta-lei ne’e ho objetivu estabelese medida tutela legalidade urbanístika hodi regula aktu administrativu sira ne’ebé presiza hodi garante kumprimentu lejislasaun kona-ba lisensiamentu operasaun urbanístika, ba edifikasaun, nune’e mós ba kumprimentu instrumentu jestaun territoriál nian.

Proposta ida ne’e estabelese medida lima kona-ba responsabilidade husi legalidade urbanístika-embargu ka hapara, sobu obra nian, despeju ka hasai husi fatin, liuhusi asaun administrativa, hapara utilizasaun no prosedimentu legalizasaun nian, ne’ebé sei permite Governu atu halo asaun no estabelese fali legalidade urbanístika hodi konsidera grau gravidade nian kona-ba ilísitu no posibilidade atu legaliza obra nian.

Notísia relevante: PN aprova proposta-lei medida tutela legalidade urbanístika iha faze jeneralidade

Jornalista       : Nelson de Sousa

Editora           : Rita Almeida

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!