DILI, 06 Marsu 2025 (TATOLI) – Ministériu Planeamentu no Investimentu Estratéjiku (MPIE), International Finance Corporation (IFC) no Banku Sentrál Timor-Leste (BCTL, sigla portugés) realiza Fórum Dezenvolvimentu Merkadu Abitasaun 2025.
Fórum dahuluk kona-ba Dezenvolvimentu Merkadu Abitasaun nian iha Timor-Leste importante atu asegura sidadaun hothotu bele asesu fatin ne’ebé seguru, barratu, dignu no kualidade.
Ministru Planeamentu no Investimentu Estratéjiku, Gastão de Sousa, dehan Timor-Leste hasoru daudaun dezafiu barak hanesan urbanizasaun ne’ebé lalais, sidade Dili nia kreximentu populasaun aas tebes, nune’e tenke proativa rezolve dezafiu sira no kompleta oportunidade sira ne’ebé aprezenta husi tendénsia ba dezenvolvimentu.
Governante ne’e dehan solusaun inovadora sira ba dezenvolvimentu merkadu abitasaun mak kestaun sira hanesan ambiente favoravel, polítika urbanizasaun, abitasaun no seluk tan. “Ita tenke proativu esplora ideia ne’ebé di’ak ba polítika konkreta ida hodi halo diferensa ba moris di’ak timoroan sira-nia, liuliu ba família ne’ebé vulneravel”, Gastão de Sousa salienta iha Aitarak-Laran, ohin.
Iha fatin hanesan, Vise-Primeiru-Ministru, Ministru Koordenadór Asuntu Ekonómiku, Ministru Turizmu no Ambiente, Francisco Kalbuadi Lay, hateten fórum ne’e nu’udar kompromisu husi Governu nian atu tau ema nu’udar sentru ba dezenvolvimentu.

Tanba ne’e, Governu halo esforsu atu garante katak sidadaun sira moris ho dignu, katak hela iha uma ida di’ak, iha espasu natoon, konfortavel, moos no permite ba família nia privasidade.
Nia dehan Governu iha devér atu tau-matan ba nia emar sira no iha obrigasaun atu harii uma ba sidadaun sira maka presiza duni Governu nia tulun ka bele dehan sidadaun kbiit-la’ek no kria kondisaun hodi hakbiit povu no enkoraja dezenvolvimentu setór abitasaun nian. “Maibé, la’ós Governu nia knaar atu harii uma idaidak ba família ida”, esklarese.
Nia afirma katak Governu halo ona progresu di’ak iha área ida-ne’e no kontinua atu prioriza ba abitasaun hanesan halo revizaun ba polítika nasionál kona-ba abitasaun ne’ebé aprova ona iha 2007 no kria programa nasionál abitasaun foun ida ne’ebé foka ba sustentabilidade hodi fornese uma ne’ebé adekuada ba timoroan hotuhotu no asesu ba bee-moos, saneamentu, dapur modernu no eletrisidade.
“Ita-nia povu hein kle’ur ona, tempu ona ba asaun ida-ne’e. Atu aselera prosesu ida-ne’e, ha’u ko’alia ona ba Minstru Planeamentu Investimentu Estratejiku no Governadór Banku Sentrál atu prepra roteiru ida ba dezenvolvimentu setór abitasaun no finansiamentu ba abitasaun ne’ebé klaru no simples ba kontekstu Timor-Leste ninian”, nia adianta.
Iha sorin seluk, Governadór BCTL, Hélder Lopes, hateten fórum ne’e aborda kona-ba dezenvolvimentu merkadu ipoteka nian iha Timor-Leste, tanba kompromisu Governu nian atu haburas kreximentu ekonómiku no estabilidade finanseira.
Nia esplika katak merkadu ipoteka ne’e importante ba dezenvolvimentu ekonómiku, partikularmente ba ekonomia Timor-Leste no ida-ne’e iha elementu rua importante tebes ne’ebé sei destaka mak estatutu ezistente husi dezenvolvimentu merkadu ipoteka nian iha rai-laran no dezafiu sira ne’ebé eziste.
“Daruak mak ami sei bolu atensaun ka ami sei bolu ema hotu-hotu iha esforsu hamutuk atu dezenvolve merkadu ipoteka nian iha nasaun ne’e. Entaun, uma maka nesesidade fundamentál ba família idaidak, fó seguransa, estabilidade no dignidade ba ita-nia povu”, dehan.
Tuir nia, merkadu ipoteka nian papél krusiál hodi halo propriedade uma nian asesivel hodi permite família sira atu investe iha futuru enkuantu apoia ba dezenvolvimentu nasionál.
“Iha nasaun barak finansiamentu ipoteka nian sai hanesan xave ba inkluzaun finanseira no progresu ekonómiku hodi permite sidadaun sira atu sosa uma liuhusi empréstimu estruturadu ba tempu naruk. Ami enkoraja poupansa jestaun finanseira ne’ebé responsavel no merkadu propriedade ida ne’ebé vibrante liu”, salienta.
Tuir nia, Timor-Leste nia merkadu ipoteka sei subdezenvolvidu, tanba dezafiu oioin ne’ebé tenke hasoru hamutuk no aborda hamutuk hanesan husi parte Governu, indústria finanseira, setór privadu hodi rezolve dezafiu sira.
Tanba ne’e, fatór oioin ne’ebé kontribui ona ba dezenvolvimentu setór ipoteka iha Timor-Leste ne’ebé la’o neneik ne’e iha forma haat mak hanesan asesu limitadu ba finansa ne’ebé baratu, barreira regulatóriu no legál sira, setór finanseiru ne’ebé seidauk dezenvolve no estabilidade makroekonómika no preokupasaun inflasaun.
“Tanba ne’e, ita hamutuk kontinua estabilidade makroekonómika no ambiente ho inflasaun ki’ik hodi fasilita dezenvolvimentu merkadu ipoteka no ekonomia Timor-Leste tomak”, Hélder hateten.
Haree ba dezafiu sira ne’e, Banku Sentrál Timor-Leste iha kolaborasaun ho Governu no instituisaun finanseira sira atu harii fundasaun forte ida ba merkadu ipoteka nian.
“Ami-nia estratéjia sira barak, maibé ha’u sei trasa ka destaka de’it estratejia prinsipál haat hanesan hasa’e inkluzaun finanseira. Ita tenke hametin programa literasia finanseira hodi eduka públiku kona-ba opsaun finansiamentu uma nian, empréstimu responsavel no benefísiu sira husi investimentu ba tempu naruk iha uma. Ida-ne’e importante atu kria demanda ba merkadu ipoteka nian”, nia subliña.
Estratejia daruak mak hametin enkuadramentu legál no regulamentár sira maka Governu tenke serbisu atu hadi’a prosesu títulu ba rai nian no rejistu propriedade no asegura katak prosesu sira liuhusi telefone no mekanizmu sira rezolusaun disputa nian efisiente no justu.
Datoluk mak tenke enkoraja partisipasaun banku nian no inovasaun produtu nian. “Estratéjia dahaat mak ha’u hakarak bolu atu ita serbisu hamutuk hodi rezolve maka esplora parseria públiku-privada”, dehan.
Banku Sentrál prontu atu serbisu hamutuk ho parte interesada sira hotu hodi kria sistema finansiamentu ipoteka ne’ebé sustentavel, inkluzivu, no reziliente iha Timor-Leste. “Hodi garante asesu ba na’in ba uma, ita la’ós de’it harii uma, ita harii komunidade sira ne’ebé forte liu, setór finanseiru sira ne’ebé estavel, no futuru ne’ebé nabilan liu ba Timor-Leste”, Hélder akresenta.
Timor-Leste hasoru dezafiu iha dezenvolvimentu abitasaun
Iha fórum ne’e, IFC mós lansa relatóriu ida kona-ba dezenvolvimentu abitasaun iha Timor-Leste ne’ebe hatudu katak Timor-Leste hasoru dezafiu iha dezenvolvimentu abitasaun, tanba falta polítika no lei xave sira.
Prezidente IFC, David Freedman, hateten abitasaun di’ak mak direitu umanu báziku no ida-ne’e define iha deklarasaun universál direitu umanu, nomós konstrituisaun nasaun lubuk ida inklui Timor-Leste.
“Ita hakarak hadi’a edukasaun, saúde tenke haree uluk ba kondisaun ema nia moris. Asesu ba uma ho kualidade di’ak maka direitu umanu báziku no fasilitadór fundamentál ba progresu sosiál no ekonómiku ne’ebé dudu kreximentu ekonómiku, kriasaun empregu, inkluzaun finanseira, saúde, edukasaun, no igualdade jéneru”, David Freedman salienta.
Nia realsa katak uma ba kbiit-la’ek ne’ebé luan la’ós kestaun boot ida, falta kuadru regulatóriu ida ne’ebé klaru lori ba kreximentu uma nian ne’ebé la efisiente no la estruturadu no urbanizasaun lalais, kreximentu populasaun, no padraun moris ne’ebé sa’e maka’as aumenta ezijénsia ba uma, hodi subliña nesesidade ba intervensaun estratéjiku sira iha tempu badak, médiu no naruk.
Iha kolaborasaun ho parte interesada prinsipál sira, IFC analiza bloku konstrusaun prinsipál sira husi merkadu abitasaun nian iha Timor-Leste, ne’ebé kobre área sira hanesan análize ba asesibilidade, avaliasaun legál no regulatóriu, mapeamentu espasiál, levantamentu no análize ba mikrofinansa abitasaun nian.
Seluk mak ho polítika sira ne’ebé loos, Governu bele kataliza merkadu foun ba uma iha nasaun, hodi loke estimativa millaun $544 husi finansiamentu potensiál ba uma iha tinan 2030.
Bazeia ba análize ne’ebé hala’o ona, prioridade imediata sira balun iha dezenvolvimentu merkadu finansiamentu abitasaun nian inklui kria enkuadramentu legál ida ba ipoteka sira no instrumentu finansiamentu abitasaun nian estabelese insentivu sira ne’ebé alvu, nomós haburas kapasitasaun no hametin institusionál.
Tuir relatóriu ne’e, haree ba prioridade hirak ne’e nu’udar parte husi programa ne’ebé koordena ho di’ak atu dezenvolve uma foun sei tulun Timor-Leste atu hakbesik ba objetivu atu garante uma ho kualidade di’ak ba ema timoroan tomak.
Jornalista: Arminda Fonseca
Editora: Maria Auxiliadora