Top

Garuda Sakti Crossborder Fest promove turizmu Atambua no hametin relasaun TL–Indonézia

Ministériu Turizmu Repúblika Indonézia hamutuk ho Reprezentante Bank Indonesia Provénsia Nusa Tenggara Timur (NTT) realiza Garuda Sakti Crossborder Fest 2026 iha Atambua, Kabupaten Belu, husi 04 to’o 08 Agostu. Imajen Tatoli/Cidalia Fátima

ATAMBUA, 07 Agostu 2026 (TATOLI) – Ministériu Turizmu Repúblika Indonézia hamutuk ho Reprezentante Bank Indonesia Provénsia Nusa Tenggara Timur (NTT) realiza Garuda Sakti Crossborder Fest 2026 iha Atambua, Kabupaten Belu, husi 04 to’o 08 Agostu, hodi promove potensiál turizmu iha área fronteira no hametin relasaun entre povu Timor-Leste no Indonézia.

Festivál ne’e sai hanesan esforsu ida atu aumenta vizita turista internasionál, liuliu husi Timor-Leste nu’udar nasaun ne’ebé fahe fronteira direta ho Kabupaten Belu, no mós hodi promove kresimentu ekonomia komunidade nian liuhusi turizmu, ekonomia kriativa no empreza mikro, ki’ik no médiu (UMKM).

Xefe Departamentu Dadus no Sistema Informasaun Ministériu Turizmu RI, Nova Arisne, hateten pozisaun Kabupaten Belu nu’udar varanda oin Indonézia nian iha papél estratéjiku atu hametin relasaun ho Timor-Leste.

“Liuhusi Garuda Sakti Cross Border Fest ida-ne’e, ami hakarak hatudu katak área fronteira la’ós de’it sai nu’udar odamatan entre nasaun, maibé mós sai sentru ba kresimentu turizmu, ekonomia kriativa no empoderamentu komunidade,” Nova hateten durante abertura festivál iha Atambua, Kinta kalan.

Nia hateten festivál ne’e sai prova katak realizasaun eventu ida bele hametin kultura, harii kolaborasaun no iha tempu hanesan movimenta ekonomia rejionál.

Ministériu Turizmu espera Garuda Sakti Crossborder Fest bele kontinua dezenvolve sai ajenda prinsipál iha área fronteira, hametin amizade entre nasaun no fó benefísiu reál ba komunidade Kabupaten Belu no área sira iha nia sorin.

Série atividade festivál ne’e inklui kompetisaun koru relijiozu ne’ebé envolve partisipante husi Indonézia no Timor-Leste, kompetisaun pinta-kór, kuiz, diskursu ba estudante sira, talkshow, merkadu ho folin asesivel, bazar UMKM, edukasaun kona-ba Rupiah no konsertu muzika.

Hametin relasaun Timor-Leste–Indonézia

Reprezentante Konsuladu Repúblika Demokrátika Timor-Leste, Bonifâcio Fátima Martins Belo, hateten Crossborder Fest iha importánsia boot atu hametin relasaun bilaterál entre nasaun rua, liuliu tanba povu Timor-Leste no komunidade iha área fronteira Indonézia iha proximidade no relasaun ne’ebé harii ona durante tempu naruk.

“Importánsia husi Cross Border Festival ida-ne’e mak atu hametin relasaun bilaterál entre povu nasaun rua, liuliu Timor-Leste no Indonézia. Área Indonézia ne’ebé besik liu ho Timor-Leste mak Kabupaten Belu,” Bonifâcio hateten.

Tuir nia, proximidade entre povu nasaun rua la haree de’it husi aspetu jeográfiku, maibé mós husi relasaun família, kultura, kostume, muzika no lian.

“Tanba ne’e, realiza festivál ida-ne’e no espera atu bele hametin liután relasaun ekonómika no bilaterál,” nia hateten.

Bupati Belu, Willybrodus Lay, konsidera Garuda Sakti Crossborder Fest la’ós de’it festivál ida, maibé sai símbolu unidade, amizade no kolaborasaun transfronteirisa.

“Atividade ida-ne’e mak símbolu unidade, amizade no kolaborasaun transfronteirisa. Festivál ida-ne’e sai espasu atu hametin liután relasaun fraternidade entre Indonézia no Timor-Leste,” nia hateten.

Governu Kabupaten Belu espera festivál ne’e bele dezenvolve liután turizmu, promove UMKM lokál no ekonomia kriativa, no mós fó kontribuisaun ba aumentu ben-estar komunidade nian.

Willybrodus mós konvida komunidade atu labele haree área fronteira nu’udar fatin ne’ebé haketak povu nasaun rua, maibé nu’udar odamatan ba progresu no espasu ne’ebé liga komunidade husi nasaun rua.

Koru Timor-Leste anima festivál

Partisipasaun Timor-Leste iha Garuda Sakti Crossborder Fest 2026 mós bele haree liuhusi kompetisaun koru relijiozu Taça Ministru Turizmu, ne’ebé halibur grupu koru husi nasaun rua.

Antes ne’e, Ministériu Turizmu RI konvida Embaixada Repúblika Indonézia (KBRI) iha Dili atu fasilita reprezentante Timor-Leste hodi partisipa iha kompetisaun refere. KBRI Dili depois halo koordenasaun ho Sekretaria Estadu Arte no Kultura Timor-Leste atu determina grupu ne’ebé sei reprezenta nasaun ne’e.

Inisiálmente, planeia atu reprezentante sira mai husi dioseze tolu iha Timor-Leste. Maibé, reprezentante ida la konsege partisipa iha atividade ne’e, nune’e ikusmai Timor-Leste haruka grupu koru rua, ida-idak husi Arkidioseze Dili no Dioseze Baucau.

Arkidioseze Dili reprezenta husi Koru Santa Cecilia, enkuantu Dioseze Baukau haruka grupu koru husi Parókia Santo António Lacluta Vikeke. Aleinde ne’e, Grupu Koru husi Universidade Católica Timorense (UCT) Dili mós marka prezensa nu’udar animadór iha atividade ne’e.

Grupu rua husi Timor-Leste ne’e kompete hamutuk ho grupu tolu husi Indonézia, ne’ebé mai husi Belu, Malaka no Timor Tengah Utara (TTU), nune’e total grupu lima mak partisipa iha kompetisaun koru.

Partisipasaun husi nasaun rua liuhusi arte no muzika sai nu’udar forma ida husi interasaun entre komunidade ne’ebé espera bele hametin liután relasaun sosiál no kulturál iha área fronteira.

Edukasaun kona-ba Rupiah iha área fronteira

Aleinde promosaun turizmu no relasaun transfronteirisa, Garuda Sakti Crossborder Fest mós lori misaun Bank Indonesia nian atu aumenta koñesimentu komunidade kona-ba utilizasaun Rupiah iha territóriu Indonézia.

Xefe Reprezentante Bank Indonesia Provénsia NTT, Adidoyo Prakoso, hateten Bank Indonesia iha knaar atu asegura sistema pagamentu lao ho di’ak no jere Rupiah, hahú husi planeamentu, imprime, emisaun no sirkulasaun to’o retirada no destruisaun.

Nia subliña katak Rupiah la’ós de’it funsiona nu’udar meiu pagamentu, maibé mós sai símbolu soberania Indonézia nian.

“Liuhusi eventu Garuda Sakti ida-ne’e, ita espera katak ita hotu bele hametin liután sentimentu hadomi, orgullu no komprensaun kona-ba Rupiah ne’ebé ita kaer no uza loroloron,” nia hateten.

Durante festivál, série atividade sira fahe ba parte boot tolu, mak Garuda Championship, Garuda Edukasi no Garuda Entertainment.

Bank Indonesia mós aprezenta Taman Cinta Bangga Paham Rupiah ne’ebé komunidade bele utiliza nu’udar espasu atu hetan informasaun kona-ba Rupiah, istória moeda refere no edukasaun kona-ba maneira atu tau matan no trata osan ho di’ak.

Realizasaun festivál ne’e mós aprezenta bazar UMKM no merkadu ho folin asesivel, ne’ebé espera bele loke espasu ba emprezáriu lokál sira atu promove sira-nia produtu ba komunidade no vizitante husi liur Kabupaten Belu, inklui Timor-Leste.

Abertura Garuda Sakti Crossborder Fest 2026 mós hetan partisipasaun husi Bupati Timor Tengah Utara, Asistente II Sekretariadu Rejionál Kabupaten Malaka, Prezidente DPRD Belu, membru Forum Koordenasaun Lideransa Rejionál (Forkopimda) Belu, lideransa organizasaun governamentál rejionál no konvidadu sira husi Indonézia no Timor-Leste.

Liuhusi Garuda Sakti Crossborder Fest 2026, Governu Indonézia espera Kabupaten Belu, liuliu Atambua, bele sai koñesidu liután entre komunidade Timor-Leste nu’udar destinasaun ida atu vizita iha área fronteira, no iha tempu hanesan sai espasu ne’ebé promove diplomásia kulturál, interasaun entre komunidade no kresimentu ekonómiku entre rejiaun rua.

Jornalista: Cidalia Fátima

Editora : Armandina Moniz

Publisidade

Leave a Reply

Latest Post

error: Content is protected !!