DILI, 11 Marsu 2025 (TATOLI)—Deputada Bankada Opozisaun husi Frente Revolsionáriu Indepedente Timor-Leste (FRETILIN), Lídia Norberta, husu ba Governu atu rezolve fronteira terrestre iha Naktuka entre Timor-Leste ho Indonézia tuir istória.
Naktuka lokaliza iha suku Bene-Ufe, sub-rejian Nítibe, Rejiaun Administrativa Espesiál Oekusi Ambenu (RAEOA).
“Husu ba Governu atubele rezolve fronteira terrestre entre Timor-Leste ho Indonézia labele hamosu konflitu no rezolve tuir istória, sosiu-kuturál, antropolojia no dokumentu sira ne’ebé mak Portugal ho Olanda husik hela mak hanesan Oekusi enklave ida iha Oeste Timor nian ne’ebe difini ho Azimuth tuir tratadu 1904 katak Naktuka lokaliza iha Oekusi Timor-Leste nian,” Reprezentante povu ne’e hato’o liuhusi reuniaun plenária Parlamentu Nasionál (PN), segunda ne’e.
Notísia relevante : Xanana husu Naktuka-oan promove dame hodi hein solusaun ba problema fronteira terestre
Deputada ne’e konsidera, fronteira terrestre hanesan problema nasionál nune’e husu ba ekipa negosiadór atu nafatin hala’o konsultasaun ho parte hotu, líder istóriku no nasionál, Igreja, sosiedade sivil, akademista, estudante, lia-na’in sira no komunidade ne’ebé mak hela iha fronteira hodi rona sira-nia opiniaun.
‘’FRETILIN defende katak lala’ok definisaun fronteira Timor-Leste hahú estabelese liuhusi ‘Tratado de demarcação e troca de algumas possessões portuguesas e neerlandesas no arquipélago de Solor e Timor’ ne’ebé asina husi Portugal no Olanda iha Lisboa, 20 de Abril 1859, no ratifika iha 23 Agostu 1860, nomós ‘Convenção para a demarcação das possessões portuguesas e neerlandesas na ilha de Timor’ ne’ebé asinadu iha Haia iha loron 1 Outubru 1904 ho ratifikasaun iha 29 Outubru 1908 haktuir artigu I no II husi ‘Convenção para regular as condições mais favoráveis ao desenvolvimento da civilização e do comercio nas possessões do arquipélago de Solor e Timor’,” Lídia Norberta katak.
Nia haktuir, delimitasaun entre Portugal no Olanda hakotu iha Permanent Court of Arbitragen iha tinan 1914.
“Bazeia ba faktu istóriku sira ne’e maka iha tempu okupasaun Indonézia nian difini fronteira entre provínsia rua Nusa Tengara Timur (NTT) no Timor-Timur iha tinan 1993 formaliza no ofisializa liña fronteira provínsia rua ne’e tuir pilar ne’ebé mak Portugal ho Olanda estabelese ida-ne’e hatudu momos katak nasaun Indonézia kumpre tuir prinsípiu husi direitu internasionál nian ne’ebé determina katak nasaun sira foin ukun-an husi kolonialista sira mantein nafatin fronteira hanesan sira sei kolonizadu hela ne’e,” Deputada ne’e akresenta.
Deputada konta tuir, iha tinan 2005 Timor-Leste no Indonézia la konsege rezolve fronteira terrestre hotu no husik hela 4% hanesan segimentu la rezolvidu maka hanesan Noel Besi-Citrana, Bidjael Sunan Oben no Memo Bobonaru.
Nia dehan, bainhira laiha solusaun, Timor-Leste bele solusiona ho dalan legál.
“Se Indonézia lakoi tuir ita bele rekorre ba Tribunál internasionál, tamba kestaun soberania la haree ba nasaun kiik ka boot, riku ka kiak, maibé sei define tuir lei nasionál no prinsípiu direitu internasionál sira,” nia hato’o.
Iha biban hanesan, Deputada Bankada Governu husi Kongresu Nasionál Rekonstrusaun Timorense (CNRT), Maria Angela Corubelo, kontinua fó konfiansa ba Primeiru-Ministru (PM), Kay Rala Xanana Gusmão atu solusiona problema rai Naktuka.
“Hakarak hato’o konfiansa ba Primeiru-Ministru no Governu ida-ne’e katak, nia esforsu no vontade di’ak atu rezolve fronteira terrestre, liuliu Naktuka, lalika dúvida tanba nia sei la fa’an rai pedasuk ida ba rai seluk, prosesu negosiasaun karik la’o hela, esperiénsia hatudu ona katak ita dúvida ba fronteira marrítima maibé to’o ikus aprova duni,” nia tenik.
Nune’e mós, Deputada CNRT, Cedelízia Farria dos Santos, husu ba Deputadu sira atu labele dúvida tanba uluk bainhira ekipa negosiadór ne’ebé lidera husi Xanana halo negosiasaun fronteira marrítima, iha parte barak dúvida no ikus to’o vota kontra.
“Ami husu agora labele dúvida, akompaña ho didi’ak ita serbisu hamutuk para ita-nia fronteira terrestre sai hanesan fronteira marrítima,” nia katak.
Deputada Bankada Governu hato’o lamentasaun, bainhira reprezentante povu sira momentu aprova Konstituisaun la inklui foho Sinai.
“Ikus buat ne’e sai tiha Indonézia nian, maibé momentu ne’eba ita hotu nonook la preokupa. Agora ita-nia Primeiru Ministru tau ona esforsu hodi luta ba ita-nia fronteira marrítima,” nia hatutan.
Vise-Ministru asuntu Parlamentár, Adérito Hugo da Costa, dehan asuntu fronteira terrestre ne’e asuntu interese nasionál nune’e negosiasaun hotu ne’ebé hala’o ho kuidadu tebes tuir faktu sira ne’ebe iha.
Jornalista : Nelson de Sousa
Editora : Julia Chatarina