iklan

SAÚDE, VIKEKE

Janeiru-Fevereiru: Sentru saúde Vikeke vila rejista moras IRA 4.263

Janeiru-Fevereiru: Sentru saúde Vikeke vila rejista moras IRA 4.263

Xefe Sentru Saúde Vikeke Vila, João Corte Real. Imajén Tatoli/Vitorino Lopes da Costa.

VIKEKE, 13 Marsu 2025 (TATOLI)—Xefe Sentru Saúde postu Vikeke Vila, munisípiu Vikeke, João Corte Real, informa hahú husi Janeiru to’o Fevereiru 2025 ne’e sentru saúde Vikeke Vila rejista moras Infesaun Vias Respiratóriu Aguda (IRA) hamutuk 4.263.

“Sentru saúde rejista númeru aas liu ne’e mak moras IRA. Kazu IRA númeru aas ne’e impktu husi ambiente rai-rahun no saneamentu liuliu bee konsumu. Dalaruma ita-nia komunidade hemu bee la nono mak sira konsumu de’it, entaun sira hetan moras IRA,” João Corte Real hateten ba Agência Tatoli iha nia kna’ar fatin, sentru saúde Vikeke vila, ohin.

Xefe Sentru Saúde Vikeke Vila ne’e subliña, bainhira komunidade hetan moras ISPA sira mai SS Vikeke Vila pesoal saúde sira fó tratamentu ba komunidade sira no fó hanoin ba sira halo prevensaun ba moras referidu.

“Atu prevene ba moras ISPA liuliu iha tempu bailoro, tanba tempu bailoro ne’e rai-rahun barak tenke taka máskara no bee hemu tenke nono mak komsumu. Atu nune’e, ita bele prevene ba moras IRA,” nia dehan.

Aleinde ne’e, nia relata kazu moras sira seluk ne’ebé rejista iha Sentru Saúde Vikeke Vila mak hanesan diáreia simples hamutuk 891, moras Pneumonia hamutuk 171 no moras diáreia ho raan hamutuk 104.

“Kazu seluk mós ita rejista no fó tratamentu ba ita-nia komunidade. Kona-ba medikamentu hanesan estoke ai-moruk esensiál iha Sentru Saúde Vikeke Vila daudaun ne’e sei sufisiente hodi fó atende ba ita-nia komunidade,” nia dehan.

Enkuantu fasilidade seluk ne’ebé uza iha ospitál internamentu Vikeke Vila, nia dehan, ekipamentu sira iha labortóriu ospitál Internamentu Vikeke Vila kondisaun di’ak, inklui estoke oksijéniu sei sufisiente ba atendementu nian.

“Ekipamentu uza iha labortóriu daudauk ne’e di’ak. Oksijéniu mós ita sei iha hodi halo atendementu ba pasiente sira. maibé difikuldade mak rekursu servisu iha labortóriu ema na’in-tolu (3) idade avansadu hotu. Ne’ebé, ami aprezenta ona ba nasionál hodi apoiu pesoál labortóriu nian,” nia hateten.

Entretantu, pesoál saúde postu Vikeke Vila totál hamutuk na’in-118 ne’ebé kompostu husi médiku, enfermeiru, parteira, farámsia, saúde públika, nutrisaun, tékniku aliadu sira inklui cleaner no seguransa.

Moras Infesaun Vias Respiratória Aguda (IRA)

Moras infesaun Vias Respiratóriu Aguda (IRA) mak infesaun viral (infeksaun ne’ebé kauza hosi virus) ne’ebé akontese iha ita-nia dalan iis nian. Bainhira ita dada iis anin sei halai tuir ita-nia dalan iis nian antes to’o iha pulmaun. Normalmente ita-nia dalan iis hahú ka forma hosi Inus, Kavidade nasal (inus kuak), faringe no laringe (kanál rua ne’ebé nia lokalizasaun iha kakorok).

Anin sei pasa hosi dalan-isin hirak ne’e molok tama ba traqueia no pulmaun. Infesaun ne’ebé akontese iha ita-nia dalan-iis sei provoka ka halo ita sente susar no la konfortavél bainhira dada iis, no nu’udar konsekuénsia sei halo ita-nia isin falta anin hodi hala’o nia funsaun ho di’ak. Moras ida-ne’e fasil tebes da’et no fasil tebes atu kura.

Kauza hosi Infesaun Vias Respiratória Aguda

Moras IRA kauza hosi virus no bakteria ne’ebé invade diretamente ita-nia dalan iis liuhosi matan, inus no ibun. Virus sira-ne’ebé hamosu moras ne’e mak hanesan Rhinovirus, Coronavirus, Virus parainfluenza, no adenovirus.

Fatór sira-ne’ebé kontribui hetan moras IRA

Fatór sira-ne’ebé kontribui atu hetan moras IRA mak hanesan (1) Relasaun ho Individu; Laabarik sira-ne’ebé la simu imunizasaun, bebé ne’ebé la hetan susu hosi inan, bebé no labarik sira menór ho idade tinan ida, sistema imunolojia fraku (daya tahan tubuh lemah), má nutrisaun, moras krónika, ijiéne pesoál ne’ebé la di’ak.

Relasiona ho Ambiente mak; Mudansa temperatura ambientál, poluisaun (rai-rahun), asinamentu (kepadatan, overcrowding), falta ventilasaun iha uma, fumadór barak (su’ar hosi sigaru bele hasa’e insidénsia ba moras ne’e) no ahi-su’ar.

Transmisaun

Moras Infesaun Vias Respiratóriu Aguda (IRA) transmite ka da’et liuhosi kontaktu direta (koali’a, fani, kabeen) ho ema ne’ebé hetan tiha ona moras ne’e.

Sintóma

Moras Infesaun Vias Respiratóriu Aguda (IRA) sei hatudu sinál no sintóma hanesan; Inus been turu no suli ka inus metin, me’ar (me’ar maran), isin kolen ka baruk, isin manas (dalaruma), garganta moras, no ulun moras (dalaruma).

Tratamentu

Tratamentu ba iha moras infesaun vias respiratóriu aguda (IRA) iha oin rua (2) mak tratamentu medikamentoza (ho aimoruk) no tratamentu non-medikamentosa (la uza ai-moruk).

Tratamentu medikamentoza (ho aimoruk): médiku sira mak sei fó aimoruk bainhira ita ba hala’o konsulta iha sentru saúde ka iha ospitál. Tratamentu non-medikamentoza (tratamentu la ho ai-moruk): tratamentu ne’ebé prátiku no ita bela halo hanesan suas ho bee manas nia su’ar, hemu bee no jus barak, deskansa barak no selu-seluk tan.

Prevensaun

Moras infesaun vias respiratóriu fasil tebes atu kona ema maibé fasil tebes mós atu prevene, sé ita iha konsiénsa no kultura saudavel. Asaun ka hahalok sira-ne’ebé ita tenke halo hodi prevene moras ne’e mak hanesan; fase liman ho sabaun, hadook aan hosi ahi-su’ar no rai-rahun, taka inus no ibun bainhira fanin ka me’ar, susu-been ekskluzivu ba bebé foin moris to’o fulan neen (6), labele fuma besik, halo vasinasaun, no kuidadu ijiéne pesoál.

Jornalista : Vitorino Lopes da Costa

Editór        : Cancio Ximenes

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!