DILI, 20 Marsu 2025 (TATOLI)–Primeiru-Ministru, Kay Rala Xanana Gusmão, konsidera polítika desentralizasaun administrativa ne’e importante atu hadi’a sistema servisu no hanorin servidór Estadu sira atu hala’o servisu ho másimu atu serbí de’it povu.
Notísia Relevante: Kaleidoskópiu: preparasaun ba implementasaun podér lokál no desentralizasaun administrativa
“Desentralizasaun ne’e importante. Importante hodi ita haree ona sistema ne’e la’o oinsá, hanorin malu, fó ba servidór Estadu ne’e, sira-nia misaun boot atu serbí povu,” Xanana hateten ba jornalista sira iha hafoin hala’o enkontru ho Xefe Estadu, José Ramos Horta, iha Palásiu Prezidensiál Nicolau Lobato, Bairru Pite, kinta ne’e.
Xefe Governu ne’e dehan, hanesan mós Governu hasai ona rezolusaun ida kona-ba promosaun tranzitória iha Polísia Nasionál Timor-Leste (PNTL), tanba iha tinan ne’e PNTL halo tinan ba 25 maibé laiha sistema ida.
“Ita haree katuas sira husi kedan 2000, 2002 sira mak nune’e hela de’it, Estadu nunka rekoñese uitoan dehan sira servisu iha ne’ebá. Entaun, ami mós diskute uitoan hodi haree kona-ba promosaun tranzitoria, tanba iha ema balun sai membru polísia tinan 25 ona maibé mak nune’e hela de’it, sira nia deviza la sa’e hela de’it. Ida-ne’e mak ami haree hela,” Xanana tenik.
Estadu atu fó servisu selu, servisu ho di’ak maibé Estadu tenke rekoñese ho di’ak tanba norma tranzitória ka promosaun tranzitoria ne’e antes kinta (27/03) loron nasionál PNTL nian.
Ministériu Interior hamutuk ho Komandu PNTL atu haree ona membru sé mak idade reforma ona tenke reforma ona, ida-ne’e mak atu hadi’a daudaun ona sistema sira.”
Antes ne’e, iha 29 Maiu 2024, Governu liuhusi reuniaun Konsellu Ministru, iha Palásiu Governu Dili, aprova projetu revizaun ba Dekretu-Lei númeru 69/2022, 28 setembru, ne’ebé ko’alia kona-ba estatutu profisionál no pesoál PNTL.
Dekretu-Lei ne’e aprezenta husi Ministru Interiór, Francisco da Costa Guterres ho objetivu atu estabelese Estatutu foun PNTL.
Polísia sira-nia estatutu foun ida-ne’e ho objetivu atu hadi’a regulamentu atuál ho introdusaun mudansa signifikativa sira mak hanesan introdús fila-fali juramentu fidelidade, define inkompatibilidade no kritériu objetivu sira ba promosaun.
Dekretu-lei ne’e atu estabelese mós postu foun lideransa nian iha PNTL hodi hatán ba nesesidade organizasionál.
Diploma ida-ne’e reflete importánsia atu garante polísia nasionál ida-ne’ebé profisionál, bein treinada no estruturada, ho objetivu atu hametin Estadu Direitu no promove demokrasia iha territóriu nasionál.
Dekretu-Lei ne’e mós atu dignifika no valoriza membru PNTL sira tanba sira fó ona nia dedikasaun durante tinan barak atu serbí institusaun no povu ida-ne’e, nune’e trata sira ho digñu.
Aleinde ne’e, aprova mós projetu Dekretu-Lei ida, ne’ebé aprezenta mós husi Ministru Interiór, ho intensaun atu estabelese Orgánika Foun PNTL nian, ho objetivu atu reestrutura no moderniza instituisaun ne’e, hodi nune’e hasa’e ninia kapasidade resposta ba dezafiu nasionál ohin loron nian ne’ebé aliña ho planu estratéjiku dezenvolvimentu no seguransa nasionál.
Hahú kedas iha tinan 2000 to’o ohin, Komandu Polísia Nasionál Timor-Leste (PNTL) hala’o nia kna’ar tuir Konstituisaun artigu 147 katak polísia defende legalidade demokrátika no garante seguransa interna ba sidadaun hotu no la inklina ba kualkér grupu polítiku.
Prevensaun krime tenke bazeia ba respeitu direitu umanu no lei mak determina regra, regulamentu ba polísia no forsa seguransa no mós forsa sira seluk.
Jornalista : Hortencio Sanchez
Editór : Cancio Ximenes