iklan

HEADLINE, SAÚDE

Vise PM Assanami aprezenta Timor-Leste nia kompromisu ba asuntu nutrisaun iha N4G Paris

Vise PM Assanami aprezenta Timor-Leste nia kompromisu ba asuntu nutrisaun iha N4G Paris

Vise Primeiru-Ministru, Ministru Koordenadór Asuntu Sosiál no Ministru Dezenvolvimentu Rurál no Abitasaun Komunitária, Mariano Assanami Sabino, aprezenta Timor-Leste nia kompromisu liga ho asuntu nutrisaun, iha sesaun plenária, iha N4G Paris, sesta (28/03/2025). Imajen/Mídia Vise PM

DILI, 29 Marsu 2025 (TATOLI)—Vise Primeiru-Ministru (PM), Ministru Koordenadór Asuntu Sosiál no Ministru Dezenvolvimentu Rurál no Abitasaun Komunitária, Mariano Assanami Sabino no Ministru Negósiu Estranjeiru no Kooperasaun, Bendito dos Santos Freitas, reprezenta Governu Timor-Leste partisipa iha simeira globál iha sidade Paris.

Simeira globál ne’e hanaran Nutrition for Growth (N4G) Summit 2025 ka Nutrisaun ba Kresimentu, realiza husi Governu Fransa, iha loron 27-28 Marsu 2025.

Vise PM Assanami ne’ebé sai panelista ida, aprezenta Timor-Leste nia kompromisu liga ho asuntu nutrisaun, iha sesaun plenária ida ho tópiku : ‘nutrisaun, saúde, no protesaun sosiál’.

Governante ne’e esplika, Governu Timor-Leste nia esforsu integradu iha área saúde, protesaun sosiál, agrikultura, no seluk tan hodi tau-matan ba problema má-nutrisaun inklui stunting iha rai-laran.

“Tuir dadus iha tinan 2020, labarik 47,1% iha Timor-Leste enfrenta problema stunting. Mai ami, númeru ida-ne’e la’ós de’it nu’udár estatístika ida, maibé sai hanesan apelu ida hodi hala’o asaun relevante sira,” nia aprezenta ba partisipante sira.

Notísia relevante : UNMICS halo konsulta nasionál hodi finaliza kompromisu nutrisaun ba kreximentu N4G

Vise PM relata, iha Timor-Leste kestaun nutrisaun sai ona priodedade nasionál iha dezenvolvimentu no Prezidente Repúblika, José Ramos Horta rasik sai ona nu’udar Nutrition Champion (kampiaun ba nutrisaun) no iha tinan hirak nia laran Governu mós estabelese ona instituisaun oinoin hodi haforsa liután mekanizmu koordenasaun entre instituisaun Governu no parseiru dezenvolvimentu sira hodi kombate má-nutrisaun.

 “Atu kombate má-nutrisaun, ezije esforsu integradu ida-ne’ebé envolve setór oinoin inklui servisu saúde no protesaun sosiál, ne’ebé foka liubá feto ka inan sira, labarik sira, no komunidade iha área rurál,” nia katak.

Vise PM esplika Timor-Leste nia kompromisu nasionál ba tinan-lima oin mai liga ho ‘Nutrisaun ba Kresimentu’ mak hanesan :

  1. Habelar liután intervensaun sira liga ho nutrisaun ba labarik no inan sira,
  2. Reforsa liután jestaun integradu liga ho má-nutrisaun aguda,
  3. Hadi’a liután programa sira iha parte protesaun sosiál, hanesan implementasaun programa bolsa da Mãe Kondisionál – nutrisaun no saúde, ne’ebé artikula protesaun sosiál, saúde maternál-infantíl no edukasaun.

Aleinde ne’e, Timor-Leste ba tinan-lima oin mai, iha kompromisu hodi promove setór agrikultura ne’ebé reziliénte ba mudansa klimátika no diversidade, inklui fortalese mós programa Merenda Eskolár ne’ebé implementa ona durante tinan barak nia laran.

 Abertura semeira globál ne’e rasik husi Primeiru-Ministru Fransa, François Bayrou, no partisipa mós husi membru Governu sira husi nasaun oinoin husi kontinente Ázia, Áfrika, no Europeia, inklui mos setór privadu, sosiedade sivíl, no pontu fokál husi movimentu Scalling Up Nutrition (SUN) sira.

Partisipante hamutuk na’in-500 inklui ajénsia sira hamutuk 127 mak hola parte iha simeira globál ne’e, ho objetivu atu halibur ideia no fahe esperiénsia ou práktika sira ne’ebé nasaun sira iha, atu nune’e bele hadi’a liután intervensaun sira hodi kombate sub-nutrisaun iha forma hotu, no enkoraja parte hotu atu tau nutrisaun sai priodedade ba dezenvolvimentu iha nasaun idaidak.

 Timor-Leste rasik define ona ninia kompromisu hamutuk 10 ne’ebé kobre husi área oinoin hanesan: saúde, agrikultura, edukasaun, protesaun sosiál, igualdade jéneru, inklui hadi’a mekanizmu koordenasaun hodi kombate problema referidu.

Nasaun joven ne’e konsege halibur kompromisu hamutu 403 liuhusi simeira ne’e, husi nasaun sira hotu hodi bele sai hanesan priodedade hodi hasoru alvu ne’ebé define ona iha Objetivu Dezenvolvimentu Sustentável iha tinan 2030.

 Iha sorin seluk, liuhusi oportunidade ida-ne’e, Vise PM Assanami no Ministru Bendito,  akompañadu husi pontu fokál Movimentu SUN mai Timor-Leste, hala’o mos enkontru kortejia ho koordenadór globál husi Movimentu SUN, Afshan Khan, hodi koalia kona-ba oinsá bele apoiu liután Timor-Leste hodi kombate má-nutrisaun.

Iha reuniaun ida-ne’e, Vise Primeiru-Ministru esplika oinsá mekanizmu koordenasaun ne’ebé hala’o iha rai-laran no Governu nia esforsu hodi tau-matan mós ba problema bee no saneamentu ne’ebé dalabarak afeta mós ba problema sub-nutrisaun iha Timor-Leste.

Membru Governu na’in-rua mós simu konvite ofisiál ida husi Prezidente Fransa hodi partisipa iha sesaun aprezentasaun ida kona-ba setór privadu ninia papél hodi apoiu Governu no sosiedade sivíl atu kombate problema nutrisaun.

 Delegasaun Timor-Leste ne’ebé partisipa mós iha simeira globál ne’e mak hanesan Embaixadór Timor-Leste nian ba Brusellas, Jorge Camões, Diretora Jerál interinu ba asuntu bilaterál, Josefina Tilman, Diretór Ezekutivu Unidade Misaun Para Kombate Stunting (UNMICS) ne’ebé mos nu’udár pontu fokalál husi movimentu SUN iha Timor-Leste, Joel Maria Pereira.

(TATOLI)

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!