DILI, 12 Abríl 2025 (TATOLI)—Reuniaun Inter-ministeriál g7+ Da-neen ne’ebé hala’o durante loron rua iha Dili, 11-12 Abríl 2025, aprezenta papél importante hitu misaun g7+.
Papél importante hitu mak hanesan solidariedade ho nasaun ne’ebé afetada krize no iha kompromisu ba pás, advokasia no kooperasaun, mobiliza apoiu globál no hamenus dívida (debe) ekonómika ne’ebé nasaun frajíl hasoru, fortalesimentu g7+ liuhusi konsolidasaun institusionál, fortalesimentu g7+ ba lideransa iha asuntu globál, deside halo selesaun ba lideransa foun g7+ no ikusliu mak relata kona-ba planu ba futuru.
Sekretáriu Jerál g7+, Helder da Costa, haktuir rezultadu husi reuniaun ne’e mak nasaun membru g7+ hatudu sira-nia solidariedade ba nasaun sira-ne’ebé agora daudaun atravesa krize, hanesan nasaun Yemen, Haiti no rai sira seluk.
“Importante husi reuniaun ida fali mak ne’e, ministru sira adopta dokumentu mapeamentu kona-ba kooperasaun iha área barak hanesan pás no rekonsiliasaun, kona-ba rekursu naturál, jestaun finansa públika no mós área sira seluk,” Sekretáriu Jerál ne’e esplika ba jornalista sira iha Otél Palm Spring, Fatuhada, Dili, sábadu ne’e.
Nia hatutan, iha enkuadramentu kooperasaun ida-ne’e, ministru sira hotu konkorda para g7+ uza ida-ne’e hanesan frame work ida hodi halo kooperasaun ho rai sira seluk. Ministru sira mós komprometidu atu halo relasaun nota diplomátika ida atu estabelese entre nasaun membru g7+.
“Iha-ne’e mós ministru sira hotu konkorda katak ita sei halo rekomendasaun ka pedidu ida ba Organizasaun Nasaun Unida (ONU) liuhusi Sekretáriu Jerál António Guterres, kona-ba ita propoin Prezidente Repúblika Timor-Leste, José Ramos Horta, atu sai hanesan enviadu espesiál atubele halo mediasaun ba konflitu sira-ne’ebé akontese iha mundu rai-klaran liuliu nasaun ne’ebé afetadu ba konflitu,” nia énfaze.
Iha fatin hanesan, Ministru Negósiu Estranjeiru, Bendito Freitas, hateten Reuniaun Inter-ministeriál g7+ durante loron rua iha Dili la’o ho susesu.
Notísia relevante: Membru g7+ eleje líder foun ba períodu 2026-2028
“Susesu boot ida husi ne’e mak, ita haree katak reuniaun ne’ebé boot tebes-tebes ne’e, ita hetan mensajen husi Sekretáriu Jerál Nasaun Unida, António Guterres, ne’ebé apoiu no rekoñese papél g7+ no mós hetan prezensa husi Elizabeth Spehar, Diplomata Kanadá no Ofisiál Seniór ONU, ne’ebé trata asuntu kona-ba pás no reziliénsia,” Ministru ne’e haktuir.
Nia hatutan, ida-ne’e hatudu importánsia relasionamentu globál iha nível diplomásia no nível multi-lateralizmu nian.
“Iha asuntu kona-ba estratéjiku membru g7+ hodi relata kona-ba difikuldade ne’ebé ita hasoru, liuliu kona-ba konstrusaun Estadu, kona-ba frajilidade, espíritu ba reziliénsia no mantein Estadu ne’ebé firme no sólidu,” Bendito esplika.
Nia hatutan, debate mós kona-ba asuntu globál ne’ebé iha mós reprezentante misaun permanente embaixadór husi Sierra Lione iha ONU, iha Nova Iorque, Marius Aristide Hoja Nzessioué, iha-ne’ebé nia informa mai ita kona-ba asuntu globál hanesan pobreza, mudansa klimátika, asuntu frajilidade no rezolusaun ne’ebé konsellu seguransa ONU hala’o kona-ba pás ba kestaun umanidade nian.
Aleinde ne’e, membru Estadu sira mós hato’o kona-ba difikuldade saida mak sira hasoru no buka atu partilla, nune’e Timor-Leste liuhusi Sentru Nasionál Chega!, hato’o kona-ba rekonsiliasaun Timor-Leste ba mekanizmu ne’ebé Timor-Leste hasoru ba referendu.
Sekretariadu g7+ hakarak hato’o apresiasaun boot ba Governu Timor-Leste ne’ebé lideradu husi Ministru Negósiu Estranjeiru no Kooperasaun no Gabinete Vise-Primeiru Ministru Asuntu Ekonómiku ne’ebé apoia maka’as soru-mutu ne’e sai susesu.
Jornalista: Alexandra da Cos
Editór: Xisto Freitas da Piedade