Hakerek nain: Quintiliano A. Belo
Istória sira iha mundu maka sai hanesan istória kona-ba mudansa. Iha Timor-Leste, nasaun ida ne’ebé adota sistema demokrasia, obrigadu atu harre istória sira hanesan referénsia hodi aprende. Era ida-idak lori nia lider rasik. Laiha papél ida maka pertense ba ema ida-de’it ba nafatin. Rejenerasaun maka inevitavel. Tempu muda, nesesidade sira nasaun nian muda, no ideia foun sira moris. Ita tenke aprende katak iha mundu ne’e, lider sira, no mós jerasaun foun tenki prontu atu ajusta, permite mudansa ba dalan ne’ebé buka dezenvolvimentu no liberdade ba nia povu. Iha tempu ne’ebé naran boot ou lider istóriku sira enfeita viajen nasaun nian, no sai símbolu esperansa, rezisténsia, ka progresu ba povu. Maibé, laiha kbiit ka poder maka eternu.
Jerasaun ida-idak iha ninia dezafiu rasik. Saida maka uluk relevante, ohin loron bele sai obsoleta (la kondis ho situasaun atuál). Saida maka uluk konsidera hanesan tabu agora bele sai parte ida husi orden baibain. Maibé komprende de’it la to’o. Faktu katak rejenerasaun maka naturál no nesesáriu dala-barak hasoru malu ho ema nia ego. Liuliu ba sira ne’ebé maka sai hanesan sentru ba mudansa. Pasa estafeta ba jerasaun foun la’ós de’it kestaun prosedimentu nian. Ida-ne’e kona-ba korajen atu simu katak viajen pesoál to’o ona iha pontu ne’ebé diferente. Iha ne’e maka pergunta boot mosu beibeik: Oinsá maka lider istóriku sira tenke komporta bainhira tempu muda?
Lider istóriku no boot barak maka dadur iha tauk ne’e: tauk atu ema haluha, tauk atu hetan traisaun, tauk atu sira nia serbisu monu lahó sira nia supervizaun. Tauk ida-ne’e naturál, umanu. Maibé se ne’e husik domina, tauk ne’e sei sai hanesan grillu ba nasaun. Iha dilema boot ida ne’ebé maka figura istóriku sira hasoru: Iha parte ida, sira hakarak proteje ai-fuan husi sira nia luta. Iha parte seluk, sira tenke husik rezultadu sira dezenvolve iha ema seluk nia liman.
Bainhira tauk manán, lider sira hahú hapara rejenerasaun. Sira hamenus mudansa, deskonfia joven sira, no mantein status quo. Tuir loloos, nasaun ida ne’ebé rejeita mudansa ikusmai sei hetan de’it deklíniu. Ita hetan ezemplu barak ne’ebé loos. Nasaun sira ne’ebé la konsege rejenera sira nia lideransa ikusmai atrapada iha estagnasaun ekonómika, tensaun polítika, no mós konflitu sosiál. Buat hotu hahú ho lakohi atu husik.
Rejenerasaun la signifika rebeliun matan-delek. Rejenerasaun la’ós traisaun. Rejenerasaun mak sinál ne’ebé sira planta no moris ona hodi hakerek kapítulu foun iha istória nasaun nian. Rejenerasaun saudavel kontinua, hadi’a, no lori nasaun ba nivel aas liu. Jerasaun foun sira tenke konsiente katak sira la moris iha vaku. Direitu hotu-hotu ne’ebé sira goza ohin loron moris husi luta naruk jerasaun sira uluk nian. Realiza ida-ne’e la signifika submete lahó krítika, maibé harii atitude ida respeitu krítiku nian: hatene agradese, maibé mós hatene hadi’a.
Joven sira tenke evita lasu boot rua: Arogánsia, katak sente katak buat hotu ne’ebé tuan definitivamente sala. Obediénsia matan-delek, katak simu buat hotu ne’ebé tuan husik hela maske sala boot. Istória presiza aten-barani no matenek. Respeita abut sira enkuantu brani atu buras maka xave ba rejenerasaun ho kontinuasaun ida ne’ebé di’ak liu. Husik la signifika sai. Husik sai maka kona-ba fiar. Lider loloos mak sira ne’ebé prepara jerasaun tuir mai. Sira realiza katak objetivu lideransa nian la’ós atu mantein pozisaun pesoál, maibé atu asegura katak valór sira luta nian moris liu sira nia tempu.
Iha ezemplu barak kona-ba lider mundiál sira ne’ebé susesu: Nelson Mandela, porezemplu, hatene bainhira to’o ona tempu atu husik kargu nu’udar prezidente Áfrika-Súl nian, maski ema barak husu nia atu hela. Nia komprende katak rejenerasaun maka parte ida husi sivilizasaun. Nia eduka nia susesór sira, hafoin fó espasu ba sira. Iha parte seluk, ita mós aprende husi lider sira ne’ebé la konsege husik podér, ne’ebé ikusmai lori sira nia nasaun sai dadur iha krize naruk.
Arte atu husik presiza buat tolu: Fiar: Katak jerasaun foun iha kapasidade atu kontinua. Haraik-an: Atu simu katak tempu muda. Domin loloos: Ba nasaun, liu fali domin ba poder. Ita jerasaun foun moris iha tempu ne’ebé diferente tebes husi pasadu. Dijitalizasaun, globalizasaun, mudansa klimátika, no mudansa iha valór sosiál sira halo mundu la’o lalais liu duké uluk.
Dezafiu jerasaun ohin loron nian labele hatán ho hanoin horiseik nian. Mundu serbisu nian muda daudaun. Polítika internasionál muda daudaun. Identidade nasionál iha risku iha korrente globalizasaun nia leet. Jerasaun foun presiza aprosimasaun foun. Sira tenke sai adaptativu liu, kriativu liu, kolaborativu liu. Ida-ne’e la signifika trai luta sira iha pasadu. Maibé, forma respeitu nian, prezerva esénsia lutadór sira nian.
Nasaun ne’ebé forte mak nasaun ne’ebé bele lee tempu, la’ós nasaun ne’ebé lasu iha romansa pasadu nian. Rejenerasaun la presiza sai kampu funu nian entre katuas no joven sira. Ida-ne’e bele sai projetu konjuntu ida. Tanba razaun ida-ne’e, presiza harii kultura diálogu nian: Katuas sira rona joven sira nia aspirasaun sein sente tauk. Foin-sa’e sira aprende atu valoriza konsellu lahó sente katak sira hetan dita. Modelu lideransa adaptivu sira importante: Iha ne’ebé esperiénsia no enerjia hasoru malu. Iha ne’ebé matenek halo reflesaun ho klean no aten-barani la’o hamutuk. Nasaun ne’ebé bele harii sinerjia entre jerasaun maka nasaun ne’ebé la’ós de’it moris, maibé mós sa’e aas.
Nasaun sira ne’ebé la konsege rejenera maka, Líbia iha Muammar Gaddafi nian. Zimbabwe iha Robert Mugabe nia okos. Nasaun rua ne’e la konsege hala’o rejenerasaun polítika. Lider sira hela iha podér ba tempu naruk liu, reziste ba mudansa, no ikusmai sira nia nasaun monu. Nasaun sira ne’ebé maka rejenera ho susesu: Áfrika-Súl hafoin Mandela. Japaun hafoin funu mundiál daruak. Áfrika Súl konsege halo tranzisaun husi apartheid ba demokrasia liuhusi rejenerasaun lideransa pasífika. Japaun, hodi fó fiar ba jerasaun foun pós-funu nian, konsege hamriik hodi sai poténsia ekonómika mundiál ida. Lisaun: rejenerasaun presiza haraik-an, vizaun ba tempu naruk, no fiar iha jerasaun foun.
Laiha jerasaun ida mak perfeitu. Jerasaun tuan sira uluk joven, uluk rebelde, uluk matenek. Jerasaun foun sira mós sei sai ferik-katuas, sei hetan teste, no sei orienta sira nia susesór sira. Ita presiza harii kultura rejenerasaun konxiente nian: Respeita servisu jerasaun sira uluk nian. Brani atu lori mudansa. Foti responsabilidade ba pasu foun ida-idak. Só nune’e maka Timor-Leste sei sai nasaun ne’ebé maduru hodi haree rejenerasaun la’ós hanesan ameasa ida, maibé hanesan parte naturál ida husi kreximentu.
Istória nasaun ida nian la’ós fundadór sira de’it maka hakerek, maibé mós husi sira ne’ebé brani kontinua luta. Lider loloos ida la tauk se nia jerasaun foun sira ultrapasa nia. Dixípulu ida ne’ebé loos nunka haluha sé maka loke dalan ba nia. Agora maka tempu atu hetan eransa, hadi’a, no ultrapasa. La’ós de’it atu mantein naran boot pasadu nian, maibé atu harii futuru ida ne’ebé boot liután. Tanba nasaun ida-ne’e folin liu atu kaer metin iha luta ba podér. Nasaun ida-ne’e merese jerasaun ida ne’ebé prontu atu kaer estafeta, ho matenek no fuan nakonu ho respeitu. La’ós kona-ba sé maka kaer ai-tonka ne’e kleur liu. Ida ne’e kestaun se mak barani liu atu mantein ahi luta nian lakan nafatin, iha era ida ne’ebé muda bebeik.
Viva Timor Leste. Tempu la’ós atu depende maibé tempu atu konkista futuru hahú prezente. (*)