iklan

EKONOMIA, HEADLINE

Timor-Leste hatudu progresu iha dezenvolvimentu ekonómiku nasionál – IFC

Timor-Leste hatudu progresu iha dezenvolvimentu ekonómiku nasionál – IFC

Reprezentante rezidente Internasional Finance Corporation, David Freedman. Imajen Tatoli/Egas Cristovão

DILI, 20 Maiu 2025 (TATOLI) – Reprezentante International Finance Corporation (IFC) iha Timor-Leste, David Freedman, hato’o nia hanoin kona-ba dezenvolvimentu ekonómiku nasionál, katak rai ida-ne’e la’o neineik kompara ho nasaun aziátiku sira seluk, maibé progresu pozitivu nafatin vizivel iha setór oin-oin.

“Ita haree ho matan rasik katak dezenvolvimentu akontese duni. Tuir dadus ofisiál ne’ebé fó sai hatudu taxa kreximentu iha Produtu Internu Brutu [PIB] ne’ebé sai sasukat ba ita-nia dezenvolvimentu ekonómiku”, Freedman informa ba Tatoli iha okaziaun aniversáriu restaurasaun independénsia Timor-Leste nian ba da-23 ho tema “Hametin Pás no Dezenvolvimentu”.

Nia hatutan maski dezenvolvimentu ekonómiku la’o, maibé dezafiu fundamentál sira ne’ebé nasaun sei hasoru nafatin maka hanesan dependénsia ba gastu públiku no reseita sira husi Fundu Mina-rai nian.

Maibé, nia nota tendénsia pozitivu ida iha tinan lima liubá, inklui kontribuisaun sira husi timoroan sira iha rai-li’ur ne’ebé haruka osan ba sira-nia família hanesan investimentu ida iha edukasaun no nesesidade bázika sira seluk.

“Pesoál haree pozitivu husi aspetu oioin iha progresu no dezenvolvimentu setór finanseiru la’o di’ak husi timoroan nia kapasidade. Empreendedorizmu ba inovasaun mós aumenta, ita haree katak jerasaun foun sira depoizde Timór ukun an, agora hahú halo negósiu rasik hodi kontribui ba dezenvolvimentu”, dehan.

Lembra katak, iha 12 Fevereiru 2025, Banku Mundiál relata gastu públiku husi Governu Timor-Leste nian ne’ebé hatudu ekonomia Timor-Leste transforma gastu públiku iha kreximentu aas.

Relatóriu ne’e indika katak despeza públika ho nivel médiu pursentu 85 husi Produtu Internu Brutu entre 2013 no 2023, no médiu kreximentu PIB nafatin iha porsentu 1,3 iha tinan-tinan. Durante períodu ne’ebé hanesan, pursentu 42 husi populasaun moris iha liña pobreza nasionál nia-okos.

Reprezentante Banku Mundiál iha Timor-Leste, Bernard Harborne, dehan Timor-Leste iha momentu ida-ne’ebé importante atu kria empregu no hasa’e kreximentu, nasaun hetan enkorajamentu atu hadi’a efisiénsia gastu nian no diversifika nia ekonomia.

“Ho reforma fiskál ne’ebé loos, hanesan Governu hala’o daudaun, nasaun bele halo tranzisaun husi gastu ne’ebé aas ho retornu ki’ik ba investimentu estratéjiku ne’ebé dudu kreximentu, hamenus ki’ak no asegura nia futuru”, nia haktuir.

Relatóriu ne’e subliña importánsia atu garante sustentabilidade ba tempu naruk Fundu Petrolíferu nian, ne’ebé sai nafatin fundasaun ba estabilidade fiskál Timor-Leste nian.

Dokumentu ne’e aprezenta rekomendasaun sira mak hasa’e efisiénsia despeza nian, hamenus gastu sira ne’ebé la efisiente liuhusi hamenus programa sira ho impaktu ki’ik no muda rekursu sira husi kustu rekorrente sira, hanesan saláriu no subsídiu sira, ba setór sira ho impaktu aas hanesan infraestrutura, edukasaun no saúde.

Notísia relevante: Banku Mundiál relata gastu públiku husi Governu Timor-Leste

Jornalista: Arminda Fonseca

Editora: Maria Auxiliadora

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!