EKONOMIA, HEADLINE

Banku Mundiál relata gastu públiku husi Governu Timor-Leste

Banku Mundiál relata gastu públiku husi Governu Timor-Leste

elatóriu Banku Mundiál ne’ebé lansadu iha Janeiru 2025

DILI, 12 Fevereiru 2025 (TATOLI)—Relatóriu Banku Mundiál ne’ebé lansadu iha Janeiru 2025, hatudu katak ekonomia Timor-Leste transforma gastu públiku iha kreximentu aas.

“Relatóriu ekonómiku Timor-Leste transforma gastu públiku iha kreximentu aas. Identifika katak despeza públiku ho nível médiu pursentu 85 husi Produtu Internu Brutu (PIB) entre 2013 no 2023, no médiu kreximentu PIB nafatin iha porsentu 1.3 iha tinan-tinan. Durante períodu ne’ebé hanesan, pursentu 42 husi populasaun moris iha liña pobreza nasionál nia-okos,” Reprezentante País Banku Mundiál ba Timor-Leste, Bernard Harborne dehan ba TATOLI,  iha edifísiu Banku Mundiál, kuarta ne’e.

Nia dehan Timor-Leste iha momentu ida-ne’ebé importante atu kria empregu no hasa’e kreximentu, nasaun hetan enkorajamentu atu hadi’a efisiénsia gastu nian no diversifika nia ekonomia.

“Ho reforma fiskál ne’ebé loos, hanesan Governu hala’o daudaun, nasaun bele halo tranzisaun husi gastu ne’ebé aas ho retornu ki’ik ba investimentu estratéjiku ne’ebé dudu kreximentu, hamenus ki’ak no asegura nia futuru,” nia haktuir.

Iha biban ne’e, Bernard haklaken relatóriu Banku Mundiál kona-ba situasaun ekonómika Timor-Leste nian. Relatóriu ne’e subliña importánsia atu garante sustentabilidade ba tempu naruk Fundu Petrolíferu nian, ne’ebé sai nafatin fundasaun ba estabilidade fiskál Timor-Leste nian. Harii husi roteiru adezaun ASEAN nian no lejizlasaun ne’ebé foin lalais ne’e promulga, hanesan lei sira kona-ba aprovizionamentu no jestaun finanseira públika, Governu presiza hakle’an nia ajenda reforma nian.

Rekomendasaun partikulár sira inklui hasa’e efisiénsia despeza nian, hamenus gastu sira ne’ebé la efisiente liuhusi hamenus programa sira ho impaktu ki’ik no muda rekursu sira husi kustu rekorrente sira, hanesan saláriu no subsídiu sira, ba setór sira ho impaktu aas hanesan infraestrutura, edukasaun no saúde.

Hametin sustentabilidade fiskál liu tiha tempu atu kumpri regra rendimentu sustentável estimadu atu prezerva fundu petrolíferu no diversifika korrente reseita sira liuhusi hadi’a kobransa impostu. Hasa’e jestaun finanseira públika rasionaliza prosesu aprovizionamentu, hametin jestaun investimentu públiku, hamenus atrazu projetu no implementa planu orsamentál bazeia ba programa hodi asegura despeza sira aliña ho rezultadu sira ne’ebé bele sukat.

Relatóriu ne’e subliña mós nesesidade atu investe iha infraestrutura, kapitál umanu, no produtividade agríkola enkuantu rezolve inefisiénsia sira iha gastu públiku nune’e bele salvaguarda Timor-Leste nia saúde fiskál no harii ekonomia ida-ne’ebé reziliente no inkluzivu.

Iha fatiin hanesan, Ekonomista Seniór husi  Banku Mundiál Timor-Leste, Amina Coulibaly hateten kada tinan Banku Mundiál prodús relatóriu dala rua,  ida iha fulan-janeiru no ida seluk iha fulan-jullu no agostu, entaun iha tinan ne’e Banku Mundiál nia foka espesiál ba relatóriu ekonómika TL nian ne’ebé ko’alia kona-ba orsamentu, tanba orsamentu krusiál tebes ba lala’ok nasaun ne’e atu bá-oin liuliu ba Governu  no populasaun sira.

“Orsamentu ida-ne’e Governu bele uza atubele hadi’a populasaun nia moris no mós oinsá hamosu rezultadu ne’ebé mak di’ak ba nia ema sira,” Amina Coulibaly dehan.

Tuir mai TATOLI publika detallu sumáriu sira relatóriu ekonómiku Timor-Leste ne’ebé Banku Mundiál aprezenta iha edifísiu Banku Mundiál ohin, hanesan ba dahuluk iha tinan tolu nia laran, kreximentu globál la tún, estabiliza iha pursentu 2,6 kompara ho pursentu 2,4 iha 2023.

Kreximentu Globál: Estabiliza iha 2.6% iha 2024, projeta atu modera ba média 2.5% iha 2025–2027 tanba tensaun jeopolítika no limitasaun merkadu traballu.

Inflasaun Globál: Hein atu hamenus ba 3.5% iha 2024 no tún liután, ho ekonomia avansada sira ne’ebé provavelmente sei atinje alvu inflasaun nian iha 2026 no moderasaun iha merkadu emerjente sira sei sai graduál liután.

Ázia Leste no Pasífiku (EAP): Di’ak liu kreximentu globál, ho previzaun kreximentu 4.7% ba 2024 (esklui Xina), maski sei iha nível pré-pandemia nia okos.

Ekonomia Xina nian: Kreximentu ne’ebé projeta iha 4.8%, neineik liu duké tinan kotuk no ki’ik liu duké média sira antes pandemia.

Risku Xave sira: Tensaun jeopolítika sira, fragmentasaun komérsiu nian no dezastre sira relasiona ho klima ameasa estabilidade globál, ne’ebé bele aumenta volatilidade folin merkadoria nian, atraza aliviasaun monetária no hamenus atividade ekonómika globál.

Tendénsia Kreximentu Timor-Leste iha 2024: Servisu sira la’o bá-oin, dezafiu sira persiste

Motor sira kreximentu ekonómiku nian:

Turizmu sa’e 23% – númeru vizitante sira barak liu nível sira pré-pandemia nian, setór telekomunikasaun no transporte buras – subskrisaun telemóvel no rejistu veíkulu sira aas liu. Hadi’a ezekusaun orsamentu no gastu Governu nian iha espansaun.

 Dezafiu sira:

Merkadu traballu fraku – setór públiku mak domina empregu, kreximentu setór privadu limitadu produtividade tún.

Esportasaun tún, importasaun sa’e: Dezikilibriu komérsiu nian sai pior liután.

Esportasaun Tún: Produsaun mina no kafe monu, hamenus reseita sira esportasaun nian.

 Esportasaun Servisu Buras: Turizmu haburas esportasaun serbisu, maski impaktu jerál nafatin ki’ik.

Importasaun Aas Nafatin: 59% husi gastu PIB ba importasaun tanba produsaun rai-laran ne’ebé limitadu. USD ne’ebé forte liu hasa’e liután demanda importasaun nian.

 Impaktu: Ekilibriu komérsiu ne’ebé sai aat liután hafraku tiha konta esterna sira.

Inflasaun Tún, Maibé Presu Ai-han Aas Nafatin

Tendénsia Jerál: Inflasaun tún to’o 2.8% YoY iha 2023 (depoisde sa’e iha 2022-2023).

 Tansa Mak Presu Sira Tún?

Redusaun impostu ba masin-midar, hemun-midar sira, tabaku, no importasaun sira.

USD ne’ebé forte liu mak hatun presu naun-aihan sira.

Dezafiu sira: Presu ai-han sira aas nafatin tanba problema iha fornesimentu, kolleta ladi’ak, no kustu transporte sira. Dependénsia maka’as ba importasaun tanba produsaun rai-laran limitadu.

Kréditu Setór Privadu Sa’e, Maibé Sistema Finanseiru Sei Kloot Nafatin.

Tendénsia xave sira: Kréditu setór privadu sa’e to’o 31.1% YoY, rásio empréstimu-ba-depózitu iha 29.2%, iha alvu 36% nia okos.

Motor prinsipál sira: kréditu ba individuál sira, tuir fali mak indústria no manufatura.

Diminuisaun iha empréstimu sira ba setór transporte, komunikasaun, no konstrusaun.Taxa juru empréstimu nian no NPL sira ki’ik nafatin iha 2.3%.

 Dezafiu sira: Sistema finanseiru ladún dezenvolvidu ho di’ak. Falta integrasaun setór bankária ne’ebé kle’an.

Redusaun Impostu Halo Neineik Kreximentu Reseita,  Hasa’e Dependénsia ba Fundu petróliu

Dependénsia Aas ba Fundu Petroliferu: 80% husi gastu maihusi Fundu Petróliu. Reseita doméstika kobre de’it 14% husi orsamentu. Lakuna prenxe ho empréstimu, apoiu orsamentu, no rezerva osan.

Kompozisaun Reseita (2024): 77% husi reseita mai husi FP – aas liu tinan anterior.

Risku Futuru nian: Ho pasu hanesan ne’e, FP bele mohu iha 2035. Reseita mina-rai tún + levantamentu ne’ebé maka’as aumenta risku fiskál sira.

Ezekusaun Orsamentu Di’ak Maibé Sei Espansionista Nafatin

Progresu iha Ezekusaun Orsamentu: 28% husi orsamentu ezekuta ona to’o fulan setembru – aas liu iha tinan 5 nia-laran. Gastu transferénsia nian iha 80%, aas liu nível média tinan lima nian ho 63%.

Impulsu ne’ebé dudu husi projetu kapitál sira Tasi Tolu nian (ezemplu, preparasaun sira ba vizita Papa nian.

 Defisit Orsamentu 2024: Boot liu tinan kotuk nian, boot liu nível sira pre-pandemia nian. Medida fiskál espansionista sira mak dudu aumentu ne’e.

Preokupasaun Xave Sira ba Sustentabilidade Fiskál: 80% husi gastu finansia husi Fundu Petrolíferu. Levantamentu sira ne’ebé maka’as liu ameasa ba ezgotamentu iha dékada ida nia-laran.

Perspetiva: Saida mak Tuir Mai ba Timor-Leste?

Prespetiva Kreximentu: Espetativa 3.5% iha médiu-Prazu, dudu liuliu husi konsumu no investimentu governu nian hamutuk ho turizmu no osan-haruka sira.

 Dezenvolvimentu Xave sira: Negosiasaun sira la’o hela ba kampu gás foun ho Austrália.

Dezafiu sira ne’ebé Presiza Tau-matan: Baze esportasaun ne’ebé kloot no dependénsia maka’as ba importasaun sira.

Risku sira: Mudansa klimátika, tensaun jeopolítika sira, menus investimentu.

Reforma sira ne’ebé presiza: Hasa’e dezenvolvimentu setór privadu, hadi’a efisiénsia gastu públiku nian, habelar esportasaun & produsaun lokál.

Orsamentu 2025 : Biliaun $2.16, maioria finansia husi Fundu Petrolíferu.

Planu Postura Fiskál Espansionista (2025–2029): Aumenta 7.5% husi gastu anuál atu dudu kreximentu ~5%, foku ba investimentu kapitál sira.

Dezafiu Reseita nian: Kreximentu reseita marjinál: ~1% tinan-tinan. Redusaun Rendimentu Fundu Petrolíferu.

Lakuna Fiskál: Oinsá atu Finansia?

90% husi lakuna ne’e kobre husi levantamentu estra sira ne’ebé mai husi Fundu Petrolíferu no Rezerva Osan.

Dalan Fiskál La-sustentável: Gasta $8 ba kada $1 ne’ebé Rekolla

Timor-Leste gasta dala ualu liu fali ida-ne’ebé nia halibur iha reseita, ne’ebé halo nia dalan fiskál la sustentável. Reseita mina-rai nian kobre porsaun boot ida hosi gastu governu nian.

Dependénsia demais ba Fundu Petrolíferu iha risku atu halakon poupansa lalais liu. Presiza reforma urjente sira atu hamenus gastu sira no hadi’a kobransa reseita sira.

Tansá mak ne’e la-sustentável: Gastu governu nian aas = 85% husi Produtu Internu Brutu (PIB). Reseita doméstika < 12% husi PIB.

Rezultadu: Fundu Petrolíferu sai menus liu nível sustentável sira.

Risku Xave sira: Fundu Petrolíferu bele mohu iha 2035. Inserteja kona-ba projetu Greater Sunrise aumenta risku fiskál.

Reforma Urjente ne’ebé Presiza: Lahó reforma sira, ajustamentu fiskál sei estraga servisu públiku no koezaun sosiál sira.

 Gasta Barak, Maibé Retornu Ekonómiku Ki’ik

Multiplikador fiskál, ne’ebé kálkula iha de’it 0.1–0.2, reflete impaktu ekonómiku limitadu, ne’ebé ki’ik liuhusi médiu 0.5 to’o 1.4 ba nasaun sira ho redimentu ki’ik ne’ebé hanesan.

Maski esensiál, investimentu públiku dala barak hetan estragu tanba atrazu, kustu ne’ebé mak liu, no manutensaun la adekuadu. Ida-ne’e impede sira-nia abilidade atu kontribui ho signifikativu ba kreximentu ekonómiku.

Gastu ba kapitál umanu mós seidauk rezulta iha melloramentu ne’ebé antesipada, ho rezutadu edukasaun no saúde sira ne’ebé lakon dook husi ninia maluk sira maski ho gastu ne’ebé signifikante.

Timor-Leste nia sistema sira jestaun aprovizionamentu no investimentu públiku (PIM) hasoru inefisiénsia sira ne’ebé kritiku.

Investimentu Públiku sira: Atrazu sira, Kustu ne’ebé Mak Liu, no Manutensaun Ladi’ak.

 Tansá Mak Projetu Sira Atraza?

Jestaun kontratu fraku no koñesimentu tékniku limitadu. Integrasaun entre aprovizionamentu no orsamentu fraku. Finansiamentu la konsistente kauza atrazu sira no inefisiénsia.

Problema Xave sira:Preparasaun projetu la-sufisiente.Manutensaun ladi’ak no falta supervizaun mak hamenus efetividade.

 Dalan ba Sustentabilidade Fiskál: Prioridade Xave sira.

Redús gastu públiku no hasae reseita naun impostu nian. Introdús impostu valór-akresentada (VAT), enkuantu adota medida komplementár sira atu garante ekuidade.

Hadi’a administrasaun reseita nian liuhusi moderniza sistema taxa no investe iha kapasidade.

Prodús relatóriu regulár sira kona-ba gastu fiskál nian (enkuantu halo planu atu hasai gradualmente).

Hamenus gradualmente défisit fiskál liuhusi kompromisu vinkulativu ba ESI, di’akliu iha kontestu enkuadramentu fiskál ba médiu prazu nian.

Jornalista: Felicidade Ximenes

Editór: Xisto Freitas da Piedade

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!