DILI, 02 Juñu 2025 (TATOLI) – Deputada FRETILIN, Nurima Ribeiro Alkatiri, husu Estadu atu proteje no garante direitu ba labarik sira iha Timor-Leste.
Tuir Nurima Alkatiri, iha kada tinan 01 Juñu, selebra Loron Internasionál ba Labarik no ida-ne’e nu’udar okaziaun xave ida atu reforsa kompromisu global ba direitu labarik nian, hanesan konsagra ona iha Konvensaun kona-ba Direitu Labarik nian.
“Ba Timor-Leste, nu’udar Estadu signatáriu, loron ne’e reprezenta la’ós de’it selebrasaun, maibé mós obrigasaun legál no morál atu garante protesaun, edukasaun, saúde no moris-di’ak ba labarik timoroan sira hotu”, deputada ne’e hato’o liuhusi deklarasaun polítika bankada iha reuniaun plenária Parlamentu Nasionál, ohin.
Nia nota katak Timor-Leste sei hasoru nafatin dezafiu sira hanesan pobreza infantil, asesu limitadu ba edukasaun no falta protesaun husi violénsia, ne’ebé presiza polítika públika sira ne’ebé efetivu no investimentu sira ne’ebé sustentavel.

Timor-Leste restaura nia independénsia, maibé ohin loron kuaze metade husi labarik ki’ik sira kontinua sofre raes badak no má nutrisaun krónika.
“Ida-ne’e mosu bainhira labarik ida la dezenvolve ho di’ak, tanba falta nutrisaun, liuliu iha tinan dahuluk sira-nia moris nian. Ida-ne’e akontese tanba barak laiha ai-han ne’ebé natoon ka ai-han ne’ebé ho nutriente ne’ebé di’ak. Ida-ne’e halo labarik sira fraku, ho difikuldade iha eskola no fásil atu hetan moras barak liután”, nia preokupa.
“La’ós de’it isin mak ki’ik, kakutak no kognitivu mós la dezenvolve ho di’ak. Labarik sira iha difikuldade barak liu atu aprende, hanoin ka lembra, no fó atensaun iha eskola. Bainhira sai nu’udar adultu, sira bele iha difikuldade atu hetan serbisu no hetan osan. Ida-ne’e la’ós de’it afeta labarik, maibé nasaun tomak”, dehan.
Nia salienta se labarik barak mak iha raes badak, nasaun sei buras neineik liu, iha problema saúde barak liu no ki’ak barak liu. Tanba ne’e, kombate stunting ne’e importante tebes ba futuru Timor-Leste nian.
Aleinde labarik timoroan sira hasoru problema sériu barak seluk tan hanesan sofre violénsia iha uma ka iha komunidade, kazu abuzu seksuál hasoru labarik sira kontinua akontese, no dalabarak laiha kastigu ba autór sira.
“Dadus hatudu katak labarik barak hasoru abuzu fíziku, psikolójiku no seksuál, dalabarak liu iha sira-nia família ka komunidade rasik”, salienta.
Tuir nia, labarik barak sei hasoru nafatin difikuldade atu bá eskola no kualidade aprendizajen, difikuldade balun mak distánsia dook entre uma no eskola, saladeaula ho estudante barak liu, falta meza, livru no profesór sira, labarik balun to’o iha eskola ho hamlaha no labele tau atensaun.
“Seluk husik eskola sedu atu ajuda iha uma ka tanba sira-nia família laiha kondisaun. Labarik sira ho defisiénsia hasoru dezafiu boot liután iha ita-nia rai, dalabarak lahetan aseitasaun ba eskola tanba falta asesu ka komprensaun adekuada”, hateten.
Nia nota mós katak asesu ba kuidadu saúde mós limitadu tebes, falta médiku, enfermeiru, ai-moruk no ekipamentu iha sentru saúde no ospitál sira. Labarik balun labele hetan vasina. Ida-ne’e perigozu tebes, família barak laiha meius atu halo tratamentu ba oan sira bainhira sira moras.
Fó prioridade ba asuntu labarik nian
Deputada Nurima Alkatiri hateten tenke halo reflesaun hamutuk ba labarik sira-nia moris no bem-estar nu’udar prioridade ba dezenvolvimentu nasionál.
“Atu kombate raes badak, ita presiza atua sedu no labele iha teoria de’it, hodi hahú durante isin-rua no iha tinan dahuluk labarik sira-nia moris nian. Importante ba inan isin-rua sira atu halo kontrolu saúde, iha asesu ba ai-han nutritivu no hemu vitamina bainhira presiza”, rekomenda.
Ba nia labarik sira iha direitu atu moris ho saudavel, ho asesu ba ai-han nutritivu, bee-moos, kuidadu saúde ho kualidade, no edukasaun adekuadu hahú kedas iha tinan dahuluk moris nian.
Kreximentu fíziku importante, maibé esensiál mos atu asegura sira nia dezenvolvimentu kognitivu, emosionál no sosiál.
“Investe iha labarik sira signifika ita sei iha adultu sira preparadu liu, ho konxiénsia liu no ho kapasidade liu atu kontribui ba Timor-Leste ida ne’ebé justu liu, dezenvolvidu liu, no solidáriu liu. Ita labele husik labarik sira hamlaha, hetan moras, sofre violénsia, ka falta eskola”, reforsa.
Nia apela ba ema hotu atu tau esforsu sira hamutuk ba kestaun sira ne’e. “Mai ita promove komunikasaun ne’ebé saudavel iha família no komunidade bazeia ba respeitu, rona ho atensaun no diálogu laiha violénsia, tanba ida-ne’e esensiál ba ema hotu atu sente valorizadu. Simu diversidade identidade no personalidade sira signifika selebra diferensa sira, tantu iha maneira ita hatais, hadomi, espresa emosaun ka haree mundu. Laiha ema ida maka merese atu hetan diskriminasaun tamba nia hatudu nia aan loloos,’’ apela.
Tuir nia, importante tebes atu instituisaun idaidak kumpre nia knaar hodi proteje no promove labarik sira-nia direitu. “No ita, deputada no deputadu sira ne’ebé povu hili, bele sai ezemplu ida kona-ba kompromisu no korajen, hodi propoin lei sira ne’ebé justu, no fiskaliza Governu, hodi garante katak labarik sira-nia lian iha forsa, liuliu sira ne’ebé ema haluha liu”, hato’o.
Ba nia, labarik ida ne’ebé kontente maka labarik ida ne’ebé hetan protesaun. Labarik ne’ebé hetan tratamentu di’ak, saudavel, no edukadu maka garantia ida ba Timor-Leste ne’ebé di’ak liu.
Iha fatin hanesan Deputada husi bankada CNRT, Maria Gorumali Barreto, parabeniza labarik hotu iha mundu no espesialmente labarik iha Timór.
Nia dehan país ratifika ona Konvesaun Direitu Labarik no sira iha direitu fundamentál ba labarik ne’ebé presiza atu promove, proteze ba sira-nia direitu sobrevivénsia, direitu fundu dezenvolvimentu, direitu protesaun no direitu partisipasaun.
“Direitu fundamentál ha’at ne’ebé ita ratifika, se de’it mak ukun sempre tau prioridade hodi promove, proteje maske seidauk másimu atu responde ba iha direitu labarik sira-nian,’’dehan.
Reprezentante Governu liuhusi Vise-Ministru Asuntu Parlamentár, Adérito Hugo da Costa, fó apresiasaun ba deklarasaun polítika ne’ebé kontestualizadu tebes ho momentu halo komemorasaun Loron Mundiál Labarik nian.
“Agradese ba bankada FRETILIN, ami sei envia dokumentu ida-ne’e hodi bele gia Governu, liuliu governante iha setór sira relevante ho asuntu ne’e atu kontinua tau atensaun”, hateten.
Notísia relevante: INDDICA: Labarik barak ladún hetan atensaun husi família
Jornalista: Nelson de Sousa
Editora: Maria Auxiliadora




