iklan

NASIONÁL

Kolaborasaun UNESCO–AJTL reforsa jornalizmu ambientál iha Timor-Leste

Kolaborasaun UNESCO–AJTL reforsa jornalizmu ambientál iha Timor-Leste

Asosiasaun Jornalista Timor Lorosa’e (AJTL) hamutuk ho UNESCO hala’o workshop ho títulu “Hasa’e Reportajen Klimatika iha Timor-Leste” hodi komemora Loron Mundiál Ambiente. Imajen Tatoli/Cidalia Fátima

DILI, 20 Juñu 2025 (TATOLI)– Asosiasaun Jornalista Timor Lorosa’e (AJTL) hamutuk ho Organizasaun Nasoens Unidas ba Edukasaun, Siénsia no Kultura (UNESCO) hala’o workshop ho títulu “Hasa’e Reportajen Klimatika iha Timor-Leste” hodi komemora Loron Mundiál Ambiente nian.

Workshop ne’e hetan partisipasaun hosi jornalista na’in 19 hosi plataforma mídia oioin, rádiu, televizaun, impresa no online ho objetivu atu hasa’e kapasidade hodi halo kobertura ba kestaun sira alterasaun klimátiku nian iha Timor-Leste, nasaun ida ne’ebé afetadu liu maski nia kontribuisaun ki’ik ba emisaun global.

Prezidente AJTL, Zevonia Vieira, subliña kolaborasaun ne’e nu’udar pasu konkretu ida atu hametin jornalista sira-nia knaar hodi fó kobertura kle’an kona-ba asuntu ambientál sira, liuliu mudansa klimátika.

“Iha fulan-Juñu ne’e, mundu selebra Loron Mundiál Ambiente nian. Ho razaun ida-ne’e maka UNESCO kolabora ho AJTL atu nune’e jornalista sira bele produz kobertura ne’ebé maka’as no signifikativu kona-ba mudansa klimátika, liuliu iha illa ki’ik sira hanesan Timor-Leste ne’ebé maka afetadu tebes,” dehan Zevonia iha eskritóriu HAK, Farol, Sesta ne’e.

Zevonia mós destaka importánsia atu envolve grupu vulnerável sira hanesan feto, labarik, no komunidade rurál sira hosi mídia. Tuir nia, UNESCO nota ona falta kobertura ambientál iha nasaun ida ne’e no prontu atu apoiu AJTL hodi hadi’a situasaun.

“Liuhusi workshop ne’e, jornalista na’in 19 sei prepara planu kobertura konjuntu ida. Sira sei hetan apoiu finanseiru hosi UNESCO no iha tempu to’o fulan tolu hodi kompleta sira nia kobertura”, hatutan Zevonia.

Ana Lomtadze, Xefe Unidade Komunikasaun no Informasaun nian hosi UNESCO Jakarta, hateten mudansa klimátika maka kestaun globál ezistensiál ida ne’ebé seidauk hetan abordajen sufisiente tanba limitasaun kustu nian, kompleksidade hosi materiál sientífiku sira, no difikuldade sira hodi aprezenta narrativa sira ne’ebé konstrutivu.

“Mídia barak, inklui iha Timor-Leste, seidauk iha rekursu atu iha kobertura klean ba ambientál. Tuir loloos, mezmu nia kontribuisaun emisaun ki’ik, nasaun ida-ne’e afetadu maka’as hosi tempu ne’ebé estremu, udan-been maka’as, no siklone,” Ana esplika.

Nia subliña importánsia atu uza aprosimasaun jornalizmu solusaun nian iha kobertura klimátika.

Harry Suryadi, formadór ida iha workshop ida-ne’e no jornalista senior ida ho esperiénsia liu tinan 25 iha kobertura ambientál, esplika importánsia hosi jornalizmu ho kualidade iha kestaun ambientál sira ne’ebé urjente ba beibeik.

“Problema bo’ot iha mundu ohin loron mak ambiente. Iha formasaun ne’e, hau sei fahe konaba oinsa jornalista sira nia hanoin wainhira tenki halo kobertura ba ambiente, saida mak tenki husu, saida mak tenki buka, saida mak tenki hatene, no saida mak tenki relata, no oinsa mak relata ida ne’e atu nune’e kobertura ne’e bainhira fo sai bele fo impaktu no rezolve problema ne’ebe iha ona. Ne’e mak hau nia tarjetu ba loron rua tuir mai ho esperansa katak bele atinji,” dehan Nia.

Liuhusi formasaun ne’e, hein katak sei mosu jornalista foin-sa’e sira ne’ebé la’ós de’it bele hato’o faktu sira ho loloos, maibé kontribui mós atu harii konxiénsia públiku nian kona-ba importánsia atu kuidadu ambiente.

Jornalista: Cidalia Fátima

Editora: Armandina Moniz

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!