DILI, 14 Jullu 2025 (TATOLI)—Xefe Gabinete Auditóriu iha HNGV, Amelquim Hesron Balo Suni, informa HNGV forma ona ekipa ida halo investigasaun ba kazu pasiente Januario Marçal, idade 81, ne’ebé mate iha 13 Abríl 2025 ne’e, daudaun ne’e iha ona faze elaborasaun hafoin sei submente ba dirijente Hospitál Nasionál Guido Valadares(HNGV) hodi deside.
Notísia Relevante: Kazu no klarifikasaun HNGV kona-ba pasiente Januário Marçal nia mate
“Investigasaun kona-ba señór Januario Marcal, agora daudaun nia prosesu ne’e ita elabora hela. Depois elebora hotu, ita sei hasa’e ba ho konsellu Diretiva HNVG nian. Durante iha investigasaun ne’e, ita hetan infomasaun balun maibé ida-ne’e depois diretór Ezekutivu mak sei haree ba buat sira-ne’e,” Amelquim Hesron Balo Suni hateten ba jornalista sira iha nia kna’ar fatin, Bidau, ohin.
Nia dehan, karik iha fallansu ruma presiza atu hadi’a ida-ne’e husi dirijente husi Hospitál Nasionál Guido Valadares mak iha kompeténsia, karik de’it atu lori ba Ministériu Públiku maibé kompeténsia husi Diretór Ezekutivu nian.
“Rezultadu sira-ne’e ami akumula hotu de’it, depois husi Gabinete Auditóriu akumula tau hamutuk tiha, depois sei halo relatóriu ida. Iha ne’ebá mak Diretór Ezekutivu sei haree oinsá ba oin, atu lori ba Ministériu Públiku k alae. Maibé, ida-ne’e depende ba Diretór Ezekutivu, ne’e Kompeténsia lá’os husi ami,” nia informa.
Ba faze eleborasun ne’e iha semana ida-nia laran, hotu tiha mak ekipa husi Investigasaun sei submente ba dirijente Hospitál Nasionál Guido Valadares, karik iha buat ruma atu aumenta.
“Eleborasun ne’e maizumenus iha semana ida-ne’e nia laran, ita bele fó ona ba Diretór Ezekutivu hodi Konsellu Diretiva mós bele haree, atu sira bele analiza, iha buat ruma presiza hadia ou iha buat ruma presiza atu aumenta tan husi sira. Tanba ne’e, ekipa ne’ebé halo investigasaun kuaze ema na’in-hitu (7) mak halo investigasaun,” nia haktuir.
Antes ne’e, Diretór Servisu Apoiu Diagnostiku no Terapeutiku, Hospital Nasionál Guido Valadares (HNGV), Vidal de Jesus, hateten nia parte simu ona informasaun husi médiku sira-ne’ebé servisu iha 13 Abril kalan kona-ba kronolojia loloos ba akontesementu.
Ho nune’e, HNGV sei forma ekipa ida hodi halo clinical audit ba akontesementu ne’e hodi bele hatene informasaun ne’ebé loloos.
Ba kauza husi mate, Diretór ne’e dehan, iha siénsia médika buat hotu-hotu tenke bazeia ba evidénsia maibé tuir persepsaun ne’ebé iha katak raan ne’ebé sai mak sai kauza pasiente ne’e lakon vida.
“Iha siénsia médika ne’e buat hotu-hotu tenke bazeia ba evidénsia balun ne’ebé ita espeta, balun ne’ebé ita la espeta. Tuir persepsaun katak kauza husi raan sai ne’e mak halo pasiente ne’e iis kotu. Maibé depois de ami haree no analiza, dezde pontu devista klinika katak montante husi raan ne’e rasik, bainhira ita kalkula ba indisiu ba shock ne’e, hypovolemic shock ne’e, seidauk tama. Maibé tanba ita-nia pasiente ne’e, nia ho purvolta idade 81, ho past medical history ho diabetes type two ne’e posivél cause of death ne’e nia bele pulmonary embolism client hard atake ou silent heart attack ne’e bele akontese, ho fató risku diabetes ho fatórs idade ne’e,” nia esplika.
Pasiente ne’e, halo tratamentu durante semana ida iha sala Sirurjia Emerjénsia, no tuir planu atu halo operasaun iha 14 Abril 2025.
Iha 13 Abril, estudante estajiadu mak ba hasai kanula iha pasiente nia liman ne’ebé bubu, hafoin nia tau kabaas no plester.
Nia esplika, atendementu balun ne’ebé simples hanesan monitoring vital signs hanesan temperatura, tensaun ka hasai kanula ne’e estajiáriu sira bele ba hasai, tanba iha prátika klinika atividade hirak ne’e ninia risku menus tebes.
“Maibé, infelizmente momentu ne’e ho koinsidénsia (kebetulan), ho pasiente langsung shock entaun persepsaun ne’e ladun di’ak ba estudante sira mós. Tanba bainhira ita hasai soru, kanula ne’e, taka de’it, kala taka ladun metin, plester ne’e, ne’e mak raan sai. Loos duni, ne’e ami rekoñese katak fallansu husi ami, tanba ami husi seniór sira la monitoriza ho di’ak. Ida-ne’e ba oin ami sei hadi’a atu bele evita akontesementu inesesáriu sira hanesan ne’e” nia dehan.
Diretór ne’e hatutan, sei iha enkontru intensivu ho Xefe Departamentu, Xefe Unidade no ekipa ne’ebé hala’o servisu ho edukadór sira atu haree di’ak estajiadu hodi evita akontesementu inesesáriu iha futuru.
Ba akontesementu iha 13 Abril, bainhira halo analiza didi’ak, loloos famiíia mós presiza fó hanoin ba médiku sira bainhira buat ruma falla, tuir loloos ida-ne’e akontese maibé infelizmente ida-ne’e la akontese.
“Tanba família nia papel ida mós kontribui ba rekuperasaun saúde, bainhira buat ruma ka soru mak la tun karik informa lalais ba pesoál sira mai hadi’a ka buat ruma la metin informa para mai hadi’a,” nia dehan.
Jornalista : Felicidade Ximenes
Editór : Cancio Ximenes





