iklan

EKONOMIA, HEADLINE

Kompete iha merkadu ASEAN, Governu tenke investe maka’as iha setór agríkola

Kompete iha merkadu ASEAN, Governu tenke investe maka’as iha setór agríkola

Xefe Bankada Partidu Libertasaun Populár, Maria Angelina Sarmento.

DILI, 14 Jullu 2025 (TATOLI) –Timor-Leste nian ekonomia sai dezafiu ida atu país ne’e kompete iha merkadu Asosiasaun Nasaun Sudeste Aziátiku (ASEAN, siglá portugés).

Tanba ne’e, Xefe bankada Partidu Libertasaun Populár (PLP), Maria Angelina Sarmento, sujere ba Governu atu investe osan boot iha setór agríkola hodi hasa’e produsaun rai-laran.

Tuir nia, adezaun Timor-Leste ba ASEAN sei alkansa progresu signifikativu iha demokrásia, direitu umanu, iha liberdade imprensa no espresaun. Maibé, nasaun sei hasoru dezafiu barak, liuliu iha setór ekonómiku.

Maria Angelina fó ezemplu kona-ba ró 26 ne’ebé tula sasán mai Portu Tibár, bainhira fila ró tula de’it kontentór haat ka lima. “Signifika ita-nia produtu sira seidauk iha kuantidade boot atu esporta. Bainhira ita tama ASEAN, ita sei sai bainaka hodi haree ema mak mai aproveita ita-nia rai ba benefísiu ekonómiku ne’ebé ita sei oferese”, preokupa.

Deputada ne’e mós salienta katak bainhira sai membru ASEAN, kada tinan país sei kontribui kuota millaun $2. “Saida mak ita hetan benefísiu husi kuota millaun $2 ne’ebé ita selu anualmente. Ita hasai millaun $2, ita bele lori fali millaun $10 mai ka la’e?  Ne’e mak dezafiu boot ida ita sei hasoru bainhira tama ASEAN”, nia lamenta.

Tuir nia, daudaun nasaun esporta de’it mak kafé, kamii no produtu sira seluk. “Más, foos ita seidauk esporta. Ita-nia konsumu rai-laran de’it seidauk iha autosufisiénsia. Ita presiza foos tonelada rihun 131 ba konsumu iha rai-laran. Por enkuantu, dadus 2023, foin mak prodús tonelada rihun 60-70”, nia relata.

Nia observa mós katak produsaun batar, ai-fuan sira ne’e temporáriu de’it. “Ne’e mós dezafiu ida. Ita hakarak esporta ita-nia ai-fuan tropikál sira hodi prodús sai sumu orgániku sira labele. Ikus mai, sumu sira agora mai ita-nia rai, ita-nia rai mós bele prodús, maibe labele, sosa hotu de’it husi li’ur”.

Deutada ne’e realsa, ida-ne’e akontese tanba nasaun ladún investe iha setór agrikultura, ortikultura, futikultura, nune’e konsumu hanesan modo-tahan, na’a- fahi, karau, mai husi li’ur.

Nia sujere ba Governu tenke kria kondisaun liuhusi halo polítika tau orsamentu iha setór agrikultura, nune’e la dependénsia ba produtu importadu. “OJE la investe maka’as iha agrikutura, akualutura, ortikultura, entaun bainhira ita tama ASEAN, ita la prontu, merkadu aumenta, maibé  ita-nia produtu sei labele kompete”, nia kestiona.

Notísia relevante: Adezaun formál TL ba ASEAN marka ona ba 26 Outubru 2025

Jornalista: Nelson de Sousa

Editora: Maria Auxiliadora

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!