iklan

HEADLINE, SAÚDE

Banku Mundiál-Governu diskute finansiamentu ba kobertura universál saúde iha TL

Banku Mundiál-Governu diskute finansiamentu ba kobertura universál saúde iha TL

Reprezentante rezidente Internasional Financal Corporation, David Freedman. Imajen Tatoli/Francisco Sony

DILI, 15 Jullu 2025 (TATOLI)—Banku Mundiál no Governu Timor-Leste liuhusi Ministériu Saúde hala’o forum aprende no fahe kona-ba finansiamentu saúde ba kobertura universál saúde nian iha Timor-Leste ho objetivu atu aborda dezafiu kritiku sira iha setor saúde.

“Forum aprende no fahe ida-ne’e importante hodi organiza hamutuk ho Ministériu Saúde ho objetivu atu aborda dezafiu krítiku sira iha setór saúde iha Timor-Leste, liuliu iha era pós-COVID-19,” Reprezentante Grupu Banku Mundiál iha Timor-Leste, David Freedman, informa ba jornalista sira iha salaun Ministeriu Finansa, Aitarak Laran, ohin.

Nia esplika, hamutuk ho membru Governu sira liuliu Ministériu Saúde lansa mós relatóriu aihan kona-ba jestaun finanseiru sira iha setór saúde nian.

“Kona-ba rekursu uamanu efisénsia despeza iha setór saúde no mós kondisaun atuál ba fasilidade sira. Entaun, relatoriu sira-ne’e tau hamutuk hodi prepara hodi fó ba Ministériu Súde no Ministériu Finansa ho objetivu fó baze ida atu halo diskusaun hamutuk oinsá atu hadi’a sistema  no oinsá prioriza investimentu atu oinsá hadi’a efisiénsia ba despeza iha futuru,” nia dehan.

Durante dékada rua ikus, Timor-Leste halo ona progresu signifikante hodi mellora rezultadu sira saúde nian. Maibe, rekuperasaun iha indikadór prinsipál sira ba prestasaun servisu saúde nian, sei iha kotuk kompara ho nasaun rejionál sira no sosio ekonómiku sira, hodi difikulta progresu atu hakat ba Kobertura Universál Saude nian (UHC, sigla inglés).

Índise Kobertura UHC nasaun ne’e nian para iha numeru 52, menus dook-liu metade husi totál 75 no rendimentu menus metade husi totál 58 iha nivel rejionál.

Despeza publika saúde nian tun ona hafoin Pandemia, husi 11.4% tun besik 6% husi Produtu Doméstiku Bruto (GDP, sigla inglés) iha tinan 2023, tanba presaun urjente iha despeza públika ba saúde.

Kuaze metade husi despeza publika saúde nian aloka ba saláriu pesoál maibé Timor-Leste iha espesialista médiku 74 de’it ne’ebé kuaze liu sorin balun mak aloka iha Dili, nune’e hamosu laiha balansu ba rekursu umanu, ho barak liu mak doutór jerál kompara ho espesialista sira.

Vise-Ministru Saúde asuntu Operasionalizasaun Hospital, Flavio Brandão, hateten atividade ida-ne’e importante tebes liuliu setór saúde atu analiza ida-ne’ebé mak kle’an hamutuk ho Banku Mundiál komesa la’o ona, oinsá mak parte Governu liuliu Ministériu Saúde no Ministériu Finansa oinsá atu haree didi’ak invenstimentu iha saúde tenke aposta no oinsá mak uzu orsamentu ida-ne’ebé mak efeitu no efisiente.

“Ita tenke analiza ba dinamika politika internasionál nian ne’ebé mak envolve saúde, oinsá mak ita bele prienxe ho efisiente. Entaun, iha loron rua nia laran, hahú ohin no aban, ita sei sériu, ita sei halo diskusaun oinsá aposta ba investimentu saúde ita-nia orsmentu jerál sira tuir mai tenke ho di’ak. Nune’e, bele responde ba nesesidade atu nune’e ita bele halo ekilibriu entre ita-nia orsamentu jerál Estadu no parseiru desenvolvimentu sira investe ba saúde,” Flavio esplika.

Vise-Primeiru-Ministru no Minsitru Koordenadór Asuntu Sosiál, Mariano Assanami Sabino, hateten husi atividade ne’e halo diskusaun katak Timor-Leste atu hakat ba kobertura universál saúde nian foin mak iha 52% tanba tuir indikadór katak tenke to’o iha 80%.

“Ita iha pilár sira-ne’ebé mak sukat servisu sira-ne’e hanesan Governu ka lideransa tenke halo desizaun, rekursu umanu, finansa, materiál no informasaun tenke utiliza dijitalizasaun adekuadu hodi hatene loloos. Tanba, normalmente ita-nia postu saúde ospital munisipál, rejionál no nasionál atu atende ita-nia pasiente sira,” Asanami informa.

Entertantu, forum ne’e sai nu’udár plataforma aprende no fahe ba reprezentante Governu nian, foka ba reformasaun ne’ebé la’o hela no esplora ka reforsa estratéjia.

Forum ne’e sei prepara plataforma ida ba politiku sira hodi diskute dezafiu sira iha jestaun saúde, finansiamentu no haforsa servisu saude primaria no sekundaria iha Timor-Leste.

Forum ne’e nia objetivu mak dezenvolve planu asaun hodi hametin área ne’e no tulun Timor-Leste hodi hakat ba UHC, ho foku ba alokasaun rekursu no servisu ba saúde ne’ebé efisiente.

Jornalista : Felicidade Ximenes

Editór        : Cancio Ximenes

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!