iklan

EDUKASAUN, HEADLINE

Akadémiku : presiza tau-matan iha aspeitu edukasaun iha ámbitu adezaun ba ASEAN

Akadémiku : presiza tau-matan iha aspeitu edukasaun iha ámbitu adezaun ba ASEAN

Bandeira Membru ASEAN iha Timor-Leste. Imajen TATOLI/Francisco Sony

DILI, 21 Agostu 2025 (TATOLI)–Reitór Institutu Superiór Kristál (ISC, sigla portugés), Sebastião Pereira, hateten, Timor-Leste presiza tau-matan iha aspetu edukasaun iha ámbitu adezaun ba Asosiasaun Nasaun Sudeste Aziátiku (ASEAN, sigla inglés) nu’udar membru plenu.

“Ita tama iha CPLP no ASEAN. Ida-ne’e di’ak ba ita maibé ita mós tenke haree kondisaun Timor-Leste nian, hanesan haree ba aspetu edukasaun, ne’ebé daudaun halo kompetisaun no parte sósiu-ekonómiku, ida-ne’e parte importante ita presiza prense,” Akadémiku hato’o ba Ajénsia TATOLI, iha ninia knaar fatin, Balide, Kinta ne’e.

Notísia relevante : ASEAN AI Malaysia Summit: TL valoriza esforsu rejionál hodi promove IA responsavel no inkluziva

Nia dehan, hakarak ka lakohi ne’e tenke tama ba ASEAN tanba Timor-Leste hola parte mós iha jeografia rejiaun ne’e nian.

“Ita-nia Governu planu no esforsu atu adere ba ASEAN, tanba ne’e hakarak ka lakohi tenke tama no ida-ne’e importante ba ita,” nia akresenta.

Iha sorin seluk, Reitór Institutu Siénsia Saúde (ICS, sigla portugés), Leão Borges, konsidera presiza reforsa rekursu umanu no ekonomia rai-laran iha ámbitu adezaun ba ASEAN.

“Ita-nia Governu tenke preparadu iha rekursu umanu kuandu adere ASEAN. Ida-ne’e presiza no pertinente tebes ba ita-nia rain. Iha parte ekonomia ne’e ita hasoru difikuldade ba ita-nia kompañia no sosiedade prontu simu realidade ida-ne’e. Tanba ne’e mak prepara ita-nia an didi’ak tanba tempu besik ona, ne’ebé sei akontese iha fulan-Outubru tinan-ne’e,” nia katak.

Iha sorin seluk, Reitór perefere Governu investe ba emprezáriu nasionál hodi kompete iha merkadu internasionál sira.

“Tanba emprezáriu nasionál nia fundu ekonomia ladún sufisiente, entaun ho ida-ne’e mak sai difikuldade ba sira. Haree emprezáriu internasionál dalaruma mai ho rekusu umanu no ekipamentu ne’ebé avansadu,” nia katak.

Jornalista     : Osória Marques

Editora          : Julia Chatarina

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!