iklan

HEADLINE, SAÚDE

OMS-MS halo konsulta finál kona-ba planu estratéjiku nasionál saúde matan TL

OMS-MS halo konsulta finál kona-ba planu estratéjiku nasionál saúde matan TL

Organizasaun Mundiál Saúde (OMS) hamutuk ho Ministériu Saúde (MS), halo konsulta finál kona-ba planu estratéjiku nasionál saúde matan Timor-Leste nian ba tinan 2026-2030. Imajen TATOLI/Felicidade Ximenes.

DILI, 21 Agostu 2025 (TATOLI)—Organizasaun Mundiál Saúde (OMS) hamutuk ho Ministériu Saúde (MS), kinta ne’e, halo konsulta finál kona-ba planu estratéjiku nasionál saúde matan Timor-Leste nian ba tinan 2026-2030.

Rprezentante Organizasaun Mundiál Saúde, Arvind Mathur, hateten ida-ne’e nu’udar marka importante ida iha viajen Timor-Leste nian hodi hametin sistema saúde no garante katak vizaun di’ak no servisu kuidadu matan ho kualidade disponivel ba ema hotu.

“Vizaun hanesan fundamentál ba esperiénsia ema-nian no maiória husi ita konsidera abilidade hodi haree hanesan buat baibain. Saúde matan nian la’ós sempre hetan prioridade maibé hanesan komponente ida-ne’ebé mak vital tebes husi kobertura saúde universal,” Reprezentante OMS nian ne’e hateten iha nia diskursu iha Salaun Suai Room Timor Plaza.

Globalmente, nia relata, ema biliaun 2,2 moris ho defisiénsia vizuál ka matan-delek, no besik metade husi kazu sira-ne’e bele prevene ka trata, tanba ema ho defisiénsia matan (matan-delek) hanesan dezafiu ida-ne’ebé presiza rezolve ho asaun konkretu sira iha terrenu.

“Estratéjia no planu operasionál tinan lima ida-ne’ebé prátiku liu, ne’ebé dezenvolve iha lideransa husi Ministériu Saúde ho apoiu hosi OMS no husi parseiru sira, hanesan enkuadramentu ida ne’ebé prova ba future,” nia dehan.

Objetivu prinsipál husi estratéjia ne’e, dahuluk mak integrasaun iha kuidadu saúde Primária; daruak, ekuidade no asesu ba kuidadu matan nian; datoluk, parseria no sustentabilidade. Estratéjia ida-ne’e sei funsiona de’it bainhira ema hotu halo sira-nia parte governu, asosiasaun profisionál sira, ONG sira no parseiru dezenvolvimentu sira.

Arvid Mathur subliña katak, OMS iha kompromisu atu apoia sira hodi asegura intervensaun sira-ne’ebé bazeia ba evidénsia, monitorizasaun no kapasitasaun.

“Ha’u sente kontente liuliu ho partisipasaun ativu hosi Diretór Saúde Munisipál sira no husi Diretór Referénsia no Ospitál Rejionál sira, oftalmólogu sira, optometrista sira no parseiru saúde sira seluk ne’ebé ohin prezente iha ne’e,” nia hateten.

Vise Ministru Fortalesimentu Institusionál Saúde, José Magno, hateten Sorumutu Konsulta ba Estratéjia Nasionál Saúde Oftálmika 2025-2029 marka pasu fundamentál ida tan iha reforsu sistema saúde nasionál, ho objetivu atu hasa’e kualidade servisu saúde oftálmiku no kualidade iha Timor-Leste nia moris.

“Ita-nia matan hanesan rikusoin ida-ne’ebé iha valór tebes ba ita-nia umanidade. Lahó matan, ita aprende, serbisu no halo interasaun ho ema seluk, ita labele halo buat ida mesak. Ita hasoru difikuldade sira hodi halo ita-nian rasik,” nia dehan,

Governante ne’e relata, iha nasaun ida-ne’e, ema 70% hasoru problema matan tanba moras matan. Iha Timor-Leste, maluk rihun ba rihun sei hasoru nafatin problema vizaun, ne’ebé tuir loloos 70% bele prevene.

“Konjuntivitis no moras matan sira seluk—dalaruma moras matan sira-ne’e sai aat liu tanba laiha diagnóstiku no tratamentu sedu no asesu espesializadu ne’ebé limitadu. Atividade oftalmolójiku sira hala’o ona iha Timor-Leste,” nia dehan.

Nia hatutan, parseiru sira-ne’ebé nia apoia ba programa ne’e mak The Fred Hollows Foundation, The East Timor Eye Health, Recover Audit Contractors (RACs), no U.S. Agency for International Development (USAID).

Jornalista : Felicidade Ximenes

Editór        : Cancio Ximenes

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!