Husi: Aniceto Soares dos Reis
A. Reflesaun Inisiál
Análize ida ne’e hahu ho pergunta simples ida, “tanba saida mak konflitu Israel-Palestina ne’e importante no dada ema barak nia atensaun, hodi exige atu iha solusaun pasífika no duradoura?” Dala barak ema hanoin katak, konflitu ne’e iha rai do’ok ne’ebá, iha mediu oriente ne’ebá, distánsia entre Díli no Jeruzalem 10.534 Km, la importante “la penting” ba Timor-Leste, seluk hanoin, Israel mak forte liu tanba lé barak referénsia kona-ba operasaun Servisu Intelijénsia MOSSAD ka Biblia katak, Israel ne’e “Chosen people” ne’ebé hela iha terra prometida, seluk fali hanoin konsentra ba leitura normas internasional sira, hodi deskobre katak, dezastre humanitária ne’ebé akontese tenke iha solusaun pasífika no duradoura.
Iha episódiu konflitu naruk ne’ebé akontese antes periódu de Kristu (AC) hahu husi Reinu Israel (Saul, David, Salomão – tuir versaun biblia), Babilonia, Persia, Impériu Romanu, Bizantium, Arabe, Turkia Otomano no Britániku, to’o Independénsia husi Israel iha 15 fulan Maio tinan 1948 ne’ebé iha referénsia lubuk sita katak, Independénsia Israelita hanesan selu favór husi Reinu Unidu ba apoiu husi movimentu Zionista ba vitória aliadu Fransa-Inglaterra iha funu mundiál daruak.
Dezde estadu Israel hari’i rejista revolta oi-oin hasoru existénsia estadu judeu hanesan, periódu Nakbah “dezastre”, funu Funu loron neen – Yon Kippur, Infantida “ Hakiduk” funu maun alin entre Palestinianu sira (Hamas-Fatah ne’ebé iha poder no administra Palestine Liberation Organization – PLO hodi proklama Independénsia iha 15 Novembru 1988 iha Aljazair – Afrika), atake Israel iha Gaza no atake iha fulan Outubru tinan 2023 ne’ebé nakfilak sai katástrofe humana.
Perante funu prolongada entre Israel no Palestina, maske timor-oan balun apoia pozisaun polítika Israel, estadu Timor-Leste no timor-oan sira konsistentemente apoia Indepenénsia Palestina, hodi exije solusaun pasífika liu-husi via “two state solution” tanba funu ne’e refere hamate ona ema barak, refujidu no destroisaun oi-oin no soliedariedade Timor nian fundamenta ho história passadu katak, Independénsia Timor-Leste nian, konta mós ho apoiu husi soliedariedade internasionál no faktus ne’e konsagra ona iha preámblu Konstiruisaun RDTL.
Artigu ida ne’e, fundamenta hikas publikasaun anterior ho tiltlu: Konflitu israelo-palestina husi prespetiva timor-leste no timor-oan sira ne’ebé aprezenta iha media Lafaek News no Media One Timor, no hanesan explansaun ida oinsá tenke apoia Ezijénsia atu hari’I estadu Independente ba Povu Palestinianu ho baze ba “Two State Solution”, atu Israel no Palestina moris hamutuk ho dame nu’udar nasaun viziñu di’ak.
B. Sé mak Palestina no Israel ba Timor-Leste?
Rekoñese katak, maioria timor-oan katóliku, lé barak kbi’it poder místiku no politiku husi Israel, maibé hodi responde ba kestaun destake ne’e, hahu ho explanasaun ida kona-ba relasaun bilaterál entre Israel no Timor-Leste.
Husi leitura ba literatura sira, la iha referénsia barak kona-ba relasaun história entre paíz rua, maibé, Israel no Timor-Leste iha akordu ida dezde tinan 2015 ho Israel, liu-liu ho institutu Sentru Internasional Formasaun Agríkola Arava – AICAIT, liu husi Embaixada Timor-Leste nian iha Singapura, hodi fó formasaun iha área agrikultura ba timor-oan sira no to’o periódu konflitu entre Hamas-Israel, Timor-oan hamutuk 51 mak tuir formasaun iha Israel.
Waihira timor-oan sira luta, hodi edifika estadu independente ida, Estadu Israel nunka apoiu ba Timor-Leste nia kauza, hanesan haktuir iha livru II relatóriu finál husi CAVR, husi pájina 816 to’o 821, iha Assembleia Jerál ONU hodi ko’alia kona-ba rezolusaun ONU ba Timor-Leste nia kauza husi tinan 1975-1982, Israel sempre vota abstensaun dala 7 no la marka prezensa dala iha iha Reuniaun Assembleia Jerál ONU no ida ne’e, manifesta rejeisaun husi Israel ba ezijénsia edifikasaun Estadu Timor-Leste.
Oinsá ho Palestina? História moruk povu palestinianu hanesan mos ho Timor-Leste ne’ebé moris iha periódu difísil durante tinan 24 nia laran no okupasaun Indonézia durante liu dékada rua ne’e, tuir Chega; 2005 halo Timor-oan liu 102.800 mak mate, enkuantu iha Palestina, konflitu ne’ebé akontese iha husi tinan 2023 to’o 2025 tuir Fundu ONU nian ba Infánsia – UNICEF, katak hamate ona liu ema na’in rihun 64, no ida ne’e, konsideradu hanesan katástrofe umanitária ne’ebé presiza atensaun máximu husi komunidade internasionál ba arranju rezolusaun konflitu.
Durante ne’e, eziste relasaun bilaterál entre Timor-Leste no Palestina? Estabelesimentu kooperasaun bilaterál entre Timor-Leste no Palestina komesa iha tinan 2004, liu-husi General Delegation of Palestine to Australia, New Zealand and the Pacific (GDOP), ne’ebé assina husi Embaixadór Ali Kazak ho Ministru Seniór no Ministru Negósiu Estranjeiru no Kooperasaun José Ramos-Horta, hodi aposta ba relasaun amizade no kooperasaun iha área polítika, ekonomia, kultura, humanitária no area kooperasaun seluk. Iha tinan 2015, diplomata Palestinianu, Izzar Abdulhadi vizita Timor-Leste hodi hasoru malu ho líder oi-oin hodi deskuti kooperasaun iha setór oi-oin no Timor-Leste manifesta suporta ba autodeterminasaun povu Palestina.
Palestina apresia Timor-Leste nia determinasaun hodi vota afavór iha tinan 2012, atu Palestina sai nasaun Naun-Observadór iha Assembelia Jerál ONU, afavor ba aplikasaun da-hat husi Konvensaun ba Occupied Palestinian Territories (OPT) no mos kondenasaun ba hasoru Konstrusaun povoada iha Westbank (Cisjordania) ho votus afavór ba votasaun hamutuk okaziaun 12, husi tinan 2003 to’o 2014.
C. Soliedariedade ba Palestina hanesan prezervasaun ba valór luta libertasaun nasionál
Edifikasaun estadu Timor-leste konta mos ho soliedariedade internasionál ne’ebé kontribui maka’as mos ba prosesu luta ba auto determinasaun no imajen sira kona-ba barbaridade husi militar Indonésia hamosu potestu oi-oin ba embaixada Indonesia, Estadus Unidus Amérika, Inglaterra no ONU, hodi exige hakotu assasinatu iha Timor-Leste. Hodi rekoñese soliedariedade internasioál ne’e, mak iha preámblu husi Konstituisaun RDTL destaka papél desiziva husi soliedariedade internasionál hodi apoia Frente Diplomátika husi prosesu luta “Frente diplomática, iha mundo tomak ho hanoin ida de’it, loke dalan ba libertação final”.
Soliedarieda ba entre povu konsideradu hanesan ponte ba konsolidasaun pás, Liberdade no mós humanidade, hodi tulun ba rekuperasaun no konsolidasaun estadu Palestina, hafoin periódu dezastrozu ne’ebé afeta ba Palestinianu sira “Ita-nia solidariedade ba Palestina hatudu katak ita la nonook ho injustisa. Nu’udar povu Timor-Leste, ita nia esperiénsia hasoru okupasaun, nakonu sofrementu, sakrifísiu no ita konsiente tanba-sa solidariedade importante? tanba bele muda situasaun no fó esperansa ba povu sira ne’ebe luta hela ba sira nia auto-determinasaun” – Tenik Jun, hanesan ativista direitus humanus ida ne’ebé apoia konsistentemente kauza povu Palestinianu.
Maske konflitu ne’ebé akontese assosia ho politika (Hamas-Fatah), inklui faksaun sira iha Faiza de Gaza no Cisjordania, ba Timor-Leste, krizi humanitária insiste duni katak, iha obrigasaun atu ko’alia sai ba mundu kona-ba nesesidade hari’I pás, hari’I estadu ida ba palestinianu sira, ho respeitu ba direitu internasionál,“Ita hare iha Gaza, rai ida, tanba de’it balun la gosta malu, maibé ema kiik terus no mate mohu iha situasaun, ida ne’e bolu ita nuudar ema, ita sente, toka ita nia fuan atu ita labele taka matan, hasa’e mos ita nia lian ba mundu – Dom Virgílio Cardeal do Carmo da Silva ba mídia nasionál sira”.
Krize humanitária iha Faiza de Gaza, halo ema rekorda hikas momentu Holocaust ka homesídiu sistemátiku husi Adolf Hitler hasoru judeu sira, hodi hamate judeu liu millaun neen no mundu,no mos memória moruk povu Timor-Leste ba ukun rasik-an, hodi hamosu pensamentu komúm katak, konflitu komplexu no prolongada ne’e, presizamente iha solusaun, hodi trava senáriu dezastoza ba humanidade, tanba ho atake Hamas ba Israel iha loron 7 fulan Outubru tinan 2023, hodi rezulta kontra atake husi Israel no to’o loron 7 fulan Outubru tinan 2025, hamate ona ema rihun 67 resin, husi totál populasaun 2,3 millaun (inklui feto no labarik), antes konflitu. Situasaun ne’e hetok aat liu, ho blokeiu militár Israel ba apoiu medikamentu no apoiu humanitáriu ba Faiza de Gaza.
Dezde Timor-Leste rekoñese estadu Palestina, no iha palku Internasionál Timor-Leste kontinua sai voz defensór ba rezolusaun konflitu iha Palestina liu-liu hakotu krize humanitária iha Faiza de Gaza. Iha Sesssaun Assembleia Jerál ONU ba-dala 80, liu-husi diskurssu Ministru Negosiu Estranjeiru no Kooperasaun, Bendito dos Santos Freitas ne’ebé aprezenta husi Reprezentante Permanente Timor-Leste nian ba ONU, Embaixadór, Dionísio Babo, destaka urjensia husi implementasaun medidas hotu, hodi hakotu krize humanitária iha Gaza. “É urgente a implementação do roteiro previsto na Declaração votada, nomeadamente o cessar-fogo imediato em Gaza, a libertação de todos os reféns, o estabelecimento de um estado palestino soberano com o apoio e colaboração da comunidade internacional, assim como o desarmamento do Hamas e a normalização da relação entre Israel e os países árabes vizinhos, para garantia da segurança coletiva da região”.
Husi postura polítika Timor-Leste iha palku internasionál, Timor-Leste pozisiona-an hanesan nasaun ida ba defesór direitus humanus no apoia mediadas hotu ne’ebé kontribui ba rezolusaun konflitu iha mundu no mos sai hanesan promotór ba pás ne’ebé duradora, ne’ebé permite kondisaun sósiu-polítika ne’ebé estável hodi rezulta governasaun ida ne’ebé estável, nune’e bele halo arranju ba polítika sira ne’ebé bele ajuda bem estar sosiál ba popualsaun iha mundu, hanesan missaun ida ne’ebé Timor-Leste halo advokasia hodi inklui iha inisiativa sira husi Organizasaun Estadu Frájil g7+.
Meius oi-oin, mak dezde estadu to’o sosiedade sívil, inklui karta aberta ba Papa Francisco durante vizita iha tinan 2024, no mensajen husi Timor-Leste no timor-oan klara katak, avoga mak rezolusaun konflitu, maibé la afavor ba Hamas ka Fatah, maibé edifikasaun ba estadu independente no demokrátiku ida ne’ebé respeita ba direitus humanus no normas internasionál.
Husi eventu Run For Palestine ne’ebé promove husi Prezidénsia Repúblika iha loron 11 fulan Outubeutu tinan 2025, manifesta klaramente objetivu saida mak Timor-Leste hakarak atu alkansa mak pás duradoura no tane a’as soliedariedade, hanesan valór importante ida ne’ebé kontribui desizivamente ba prosesu luta ba libertasaun nasionál. “ita-nia esperansa koletiva ba Pás ida ne’ebé justu no duradoura. Maratona hanesan símbolu ida ba rezisténsia no espíritu umanu, no laiha dalan ida ne’ebé apropriadu liu mak atu kanaliza enerjia ida ne’e hodi bolu ba Pás no solidariedade – Prezidente José Ramos-Horta”.
Defeza ba nesesidade hari’I estadu independente ba Palestianu, ba kamada hotu-hotu importante no pozisaun iha konjuntura jeopolítika ne’e hatudu katak, konflitu iha Palestina tenke iha fim/rohan ida, hodi labele Evita alarga ba mundu, ho trava possibilidade atu akontese funu mundiál da-toluk ne’ebé bele sai hanesan dezastre bo’ot ba humanidade, tanba konflitu Israel-Palestina (Hamas) ne’e envolve proxie sira ne’ebé hetan apoiu husi Iraun no mos parte Israel hetan apoiu husi Estadus Unidus Amérika aliadu seluk ne’ebé fó apoiu finanseiru, armamentu no politiku.
D. Solusaun estadu rua “two state solution”
Sinál konflitu ne’e atu alarga hatudu iha momentu ida ne’ebé mak Israel ataka fasilidade Nuklear Iraun, inklui nia proxie sira, Estadus Unidus apoia Israel hodi bombardeia Iraun no Iraun bombardeia baze militár Estadus Unidus Amérika iha Qatar, Iraun amesa taka kanál Hormuz ne’ebé karik taka sei rezulta krize enerjétika no ekonomia, aumenta tan ho operasaun Houti hasoru Ró-Ahi Komersiál iha Red Sea no sikunstánsia hirak ne’e. insiste komunidade internasional atu trava konflitu ne’e alastra ba mundu tomak ne’ebé nasaun super poderozu sira hamosu mapa iha poder rua, Russia – Xina – Korreia do Norte ho aliadu seluk, Amérika – Israel – Inglaterra – Alemaña ho aliadu seluk, ho konflitu sira iha Rusia – Ukrania, Peninsula Koreia, South Chinese Sea, halo mundu nakfilak sai dezastre humanitáriu ka funu mundiál da-toluk.
Sekuénsia konflitu sira ne’ebé akontese ne’e mak resposta ba pergunta inisiál: Tanba saida mak konflitu Israel-Palestina ne’e importante no dada ema barak nia atensaun no exige atu iha solusaun pasífika no duradoura?, no solusaun ne’ebé dala-barak sai hanesan prespetiva komúm no ida ne’e tuir proposta husi United Nation Special Comitte on Palestine – UNSCAP iha tinan 1947, antes estadu Israelita mosu iha loron 14 fulan Maiu tinan 1948, hodi hafahe ba territóriu Palestina ba rua “two state solution” ba Israel no Palestina, mak ideál.
Two state solution ne’e mos hanesan pozisaun ne’ebé mak Timor-Leste defende iha ba rezolusaun konflitu entre Palestina no Israel no iha prespetiva ne’e, sosiedade sívil insiste dezde tinan 2007 to’o agora, atu hapara funu, inisia akordu sezar fogu no hahu diálogu ba solusaun “two state solution” hodi parte rua bele moris ho dame no apela ba promosaun dame no buka justisa, ba rai ne’ebé mak ninia territóriu hetan okupasaun husi rai seluk.
Versaun Timor-Leste, atu garante realizasaun two state solution no no governasaun estável mak opsaun mak, respeita fronteira (Israel – Palestina) definidu antes 1967, no uniaun entre lideransa iha Palestina ho pragmátiku moderadu, konsiliatóriu, bele transforma Gaza no Cisjordánia ba modelu sira dame no rekonsiliasaun nian, governasaun di’ak, liberdade, prosperidade no respeita Israel nia direitu atu moris iha seguransa. Mekanizmu rua ne’e mak defende husi Prezidente José Ramos-Horta iha avansa iha Shangri-la Asia Security Dialogue Singapore – IISS, 31st May – 2nd June 2024.
Governu Timor-Leste mos emite iha fulan Abril tinan 2024 preokupasaun profunda kona-ba situasaun konflitu iha médiu oriente no manifesta firmamente solusaun entre nasaun rua hodi rezolve konflitu entre Israelo-Palestino, hodi povu nasaun rua bele moris ho pás, dignidade no seguransa, ho diálogu, diplomasia, kooperesaun internasional ho forma respeitu bs direitu internasionál, pasífika no mos respeita direitu rai ida-idak nian, inklui apoia inisiativa sira ne’ebé mak defende Karta husi ONU.
Iha palku internasional hanesan Assembleia Jerál ONU, nasaun barak mak rekoñese ona estadu Palestina no exijénsia ba rezolusaun funu, no Timor-Leste nia pozisaun liu-husi Primeiru Ministu Xanana Gusmão iha Assembleia Jerál ONU tinan 2024 fiar katak, Konsellu Seguransa ONU no komunidade internasional optimaliza instrumentu internasional hanesan direitu internasionál, diplomasia no kooperasaun internasional hodi rezolve litíjiu sira ho dalan pasífika no pozisaun ne’e.
Husi esforsu dame ne’ebé dala-barak nota ajenda barak halik iha kotuk, waihira análize hikas ba pozisaun Prezidente Donald Trump hodi transforma Gaza sai Riveira (zona kosteira ne’ebé nakonu ho Hotél, Ró Paseiu, Kafé no fasilidade seluk ba passa tempu), ne’ebé nasaun barak kondena ideia ida ne’e, maibé prespetiva ema barak no estadu sira iha mundu mak, akordu dame ne’ebé assina husi Prezidente Estadus Unidus Amérika, Donald Trump, Prezidente Egiptu, Abdel Fattah El-Sisi, Emir Qatar Tamim bin Hamad Al-Thani no Presiden Turki Recep Tayyip Erdoğan, bele sai dalan ida (luz ao fundo do tunél – probérbiu portuguéz) katak, iha esperansa ida ka solusaun ida ba problema, depois periódu difísil ida, maske antes ne’e iha akordu lubuk ida mak falla ona.
E. Iha solusaun duradoura ba konflitu Palestina-Israel?
Faktus ne’ebé transmite husi media mainstreaming barak konfirma katak, akontese cesar fogu, troka reféns, maske sei akontese violasaun ba akordu sira, maibé iha inísiu diak mak refujiadu fila ba Gaza ne’ebé nakonu ho auk-desaun, restu husi edifisiu, armamentu no atu hadi’a hikas tenke hahu husi Zero.
Akordu dame ne’ebé Prezidente EUA kondisera kompoin regras no regulamentu sira no líder nasaun musulmanu sira, apresia inisiativa husi Prezidente Donald Trump hodi bele hakotu konflitu, homan esperansa, seguransa no vizaun konjunta ba dame no bem estar iha Mediu Oriente no global. Husi akordu dame ne’e konsta mos respeitu ba abut spiritual – Kristaun, Islaun no Judeu no kompromete atu kria baze ba instituisaun ne’ebé mak permite jerasaun tuir mai moris hamutuk ho dame.
Maibé nafatin iha pergunta komplxu ida! Sé mak sei governa Gaza no oinsá ho destiñu husi Nasaun Palestina? Hamas? Fattah ka Autoridade Palestianu? Resposta ba pergunta ne’e sei abstratu! Iha akordu ne’ebé assina sita mos kona-ba eliminasaun extrimista (Hamas klassifikadu hanesan terorista), no akordu ne’e la temi mos Fattah ka Autoridade Nasionál Palestinianu, maibé iha Prezidente EUA tenik katak, “Komité Palestina ne’ebé teknokrata no la iha afiliasaun polítika, ne’ebé responsabiliza ba operasionalidade servisu públiku diáriu” no konsellu ne’e supreviziona husi peritu internasionál, subordinadu iha konsellu tranzisaun internasional ne’ebé hanaran Konsellu Paz.
Situasaun nafatin sai komplexu, hafoin retirada forsa Israelita, Gaza ho faze foun ida, ho enviu forsa internasional, maibé Hamas rekuza entrega kilat hotu, iha nafatin violasaun ba akordu dame no Prezidente EUA mos admite komplexidade situasaun ne’e katak, “hau sente la iha ida mak lori hau ba lalehan, hau sente hau dala ruma la ba lalehan. Hau iha Lalehan, waihira semo ho Air Force One, ha’u la fiar hau bele to’o Lalehan, maibé hau halo ema barak moris di’ak to’o ohin loron”, deklarasaun ne’e bele hamosu multiprespetiva, maske nune’e, dalan ba edifíkasaun estadu livre no demokrátiku, sei hakur liu dalan komplexu barak.
Maske iha komplexidade, esperansa nafatin existe, ho arranju mekanizmu internasionál sira, opsaun ne’ebé Prezidente Ramos-Horta aprezenta iha Shangri-la Asia Security Dialogue Singapore – IISS, 31st May – 2nd June 2024, bele sai hanesan opsaun ideál katak, respeita ba akordu fronteira definidu iha tinan 1967 no presiza uniaun entre lideransa iha Palestina ho pragmátiku moderadu, konsiliatóriu, bele transforma Gaza no Cisjordánia ba modelu sira dame no rekonsiliasaun nian, governasaun di’ak, liberdade, prosperidade no respeita Israel nia direitu atu moris iha seguransa.
F. Konkluzaun
Krize humanitária ne’ebé akontese iha Faiza de Gaza no funu prolongada ne’ebé la nahas entre Israel, Palestina (Hamas, Fatah no Faksaun sira) ne’ebé hamate ona ema rihun 67, maibé iha Luz do Túnel – Probérbio Portuguéz katak, iha esperansa ida ka solusaun ida ba problema, depois periódu difísil ida, ho akordu ne’ebé inisia husi Prezidente Estadus Unidus Amérika, Donald Trump no assina husi assina husi Prezidente Egiptu, Abdel Fattah El-Sisi, Emir Qatar Tamim bin Hamad Al-Thani no Presiden Turki Recep Tayyip Erdoğan.
Ba estadu no timor-oan ne’ebé exige solusaun pasífika ba palestinianu entende katak, soliedariedade ba luta ba libertasaun nasaun ida, hanesan prezervasaun ba valór ida husi luta ba Timor-Leste nia independénsia, katak Estadu Timor-Leste, ohin loron sai independente, konta mós ho soliedariedade internasionál. Israel no Palestina hotu-hotu importante ba Timor-Leste no timor-oan sira husi demensaun oi-oin, dezde relijiaun, jeopolítika, relasaun histórika no soliedaridedade entre povu, maske iha passadu, waihira timor-oan sira mout iha periódu dezastrozu, Israel nunka afavó ba Timor-Leste nia luta, enkuantu Palestina enfrenta periódu moruk hanesan saida mak timor-oan sente durante tinan 2024 nia laran.
Pozisaun husi Estadu Timor-Leste no kamada sosiedade hotu define klaramente katak, solusaun ba funu prolongada entre Israel no Palestina mak “Two State Solution” tuir proposta husi United Nation Special Comitte on Palestine – UNSCAP iha tinan 1947, antes estadu Israelita mosu iha loron 14 fulan Maiu tinan 1948, hodi hafahe ba territóriu Palestina ba rua “two state solution” ba Israel no Palestina.
Tuir prespetiva Timor-Leste nian ne’ebé aprezenta husi Prezidente Repúblika, José Ramos-Horta mak, presiza uniaun entre lideransa iha Palestina ho pragmátiku moderadu, konsiliatóriu, bele transforma Gaza no Cisjordánia ba modelu sira dame no rekonsiliasaun nian, governasaun di’ak, liberdade, prosperidade.
- REFERÉNSIA
- Assembleia Constituente, Constituição da Repúblidemocrática de Timor-Leste, (2002), Timor-Leste, disponível iha: [1]https://www.parlamento.tl/sites/default/files/parlamento.tl/docs/Legislacao%20Relevante/constituisaun%20RDTL/C-RDTL.pdf?language=tl
- CAVR, II Relatóriu Komissaun Akollamentu Verdade no Rekonsiliasaun, (2015), PT Gramedia, JaKarta.
- Chega, Laporan Komisi Penerimaan, Kebenaran dan Rekonsiliasi (CAVR) di Timor-Leste Ringkasan Eksekutip: Ringkasan Eksekutip, (2005), Komisi Penerimaan, Kebenaran dan Rekonsiliasi (CAVR) di Timor-Leste.
- Toponavi, https://tl.toponavi.com/90470-64153
- Dos Reis, A. Konflitu Israelo-Palestino husi Prespetiva Timor-Leste no timor-oan sira, disponível iha: https://www.lafaeknews.tl/konflitu-israelo-palestino-husi-prespetiva-timor-leste-no-timor-oan-sira/
- Dos Reis, A. Konflitu Israelo-Palestino husi Prespetiva Timor-Leste no timor-oan sira, disponível iha: https://mediaonetimor.co/konflitu-israelo-palestino-husi-prespetiva-timor-leste-no-timor-oan-sira/
- AICAT – Arava International Center for Agriculture Training disponível iha: https://www.aicat-arava.com/86374.html
- La’o Hamutuk, Soliedariedade ba Palestina, disponível iha: file:///C:/Users/DELL/Documents/ISRA-PALES/New%20Folder/New%20Folder/amrika/timor/240829SolidaridadePalestinaTe%20-%20laos%20hamutuk.pdf
- CNN, Mengapa Iran dibawa-bawa dalam pertikaian Israel-Hamas?, disponível iha: https://www.bbc.com/indonesia/articles/cv2z9eyemj9o
- Unicef, Dua tahun perang yang telah memporakporandakan anak-anak di Gaza, dispinível iha https://www.unicef.org/indonesia/id/press-releases/dua-tahun-perang-yang-telah-memporakporandakan-anak-anak-di-gaza
- Voaindonesia, Krisis Kemanusiaan di Gaza dan Tepi Barat Memburuk, disponível iha: https://www.voaindonesia.com/a/krisis-kemanusiaan-di-gaza-dan-tepi-barat-memburuk/7350423.html
- Embassy of the State of Palestine, Timore-Leste, disponível iha: https://www.palestine-australia.com/bilateral-relations/pacific-nations/timore-leste/
- GMNTV, Dom Virgílio : dada bandeira Palestina iha TL nudár solidariedade ba povu Palestina nia sofrimentu, disponível iha: https://youtu.be/gYrqL5xmHps?si=2zUYDXH-3shfFxc8
- Detiknews, Sejarah dan Tema Hari Internasional untuk Mengenang Korban Holocaust 2025, disponível iha: https://news.detik.com/berita/d-7742448/sejarah-dan-tema-hari-internasional-untuk-mengenang-korban-holocaust-2025.
- CNN, 2 Tahun Genosida Israel di Gaza: 67 Ribu Tewas-Bencana Kelaparan Akut, disponível iha: https://www.cnnindonesia.com/internasional/20251007100601-120-1281785/2-tahun-genosida-israel-di-gaza-67-ribu-tewas-bencana-kelaparan-akut
- Detiknews, Israel: Kami Tak Akan Izinkan Kapal Bantuan ke Gaza Tembus Blokade, disponível iha: https://news.detik.com/internasional/d-8125355/israel-kami-tak-akan-izinkan-kapal-bantuan-ke-gaza-tembus-blokade
- Lao Hamutuk, Karta ba Papa Francisco, disponível iha: https://www.laohamutuk.org/Justice/240904KartaPapaFranciscoTe.pdf
- Presidência República, President Ramos-Horta Affirms Solidarity with Palestine, Encourages Palestinian Attributes and Symbols at 2025 Dili International Marathon, disponível iha: https://presidenciarepublica.tl/press-release-president-ramos-horta-affirms-solidarity-with-palestine-encourages-palestinian-attributes-and-symbols-at-2025-dili-international-marathon/
- CNN, Bagaimana awal pertikaian Iran-Israel dan ke mana arahnya?, disponível iha: Bagaimana awal pertikaian Iran-Israel dan ke mana arahnya?
- Voaindonesia, Israel Serang Houthi di Yaman, Sedikitnya Empat Tewas, disponivel iha: https://www.voaindonesia.com/a/israel-serang-houthi-di-yaman-sedikitnya-empat-tewas/7803886.html
- BBC, AS menyerang tiga fasilitas nuklir Iran, apa dampaknya dan bagaimana Iran akan membalas?, disponível iha: https://www.bbc.com/indonesia/articles/c994xldzm03o
- com, Iran Serang Pangkalan Militer AS di Al-Udeid Qatar!, disponível iha: https://www.detik.com/jabar/berita/d-7979127/iran-serang-pangkalan-militer-as-di-al-udeid-qatar
- Detiknews, Akankah Iran Tutup Selat Hormuz? Apa Dampaknya Bagi Dunia?, disponível iha: https://news.detik.com/internasional/d-7977863/akankah-iran-tutup-selat-hormuz-apa-dampaknya-bagi-dunia?page=2.
- Kompas, Bagaimana jika Iran Menutup Selat Hormuz dan Dampaknya terhadap Pasar Global?, disponível iha: https://www.kompas.id/artikel/bagaimana-jika-iran-menutup-selat-hormuz-dan-dampaknya-terhadap-pasar-global-2
- CNBCIndonesia, Laut Merah Panas Lagi, Houthi Tembak Kapal Belanda, disponível iha: https://www.cnbcindonesia.com/news/20251001102405-4-671791/laut-merah-panas-lagi-houthi-tembak-kapal-belanda
- com, Batas Wilayah Palestina dan Israel Jika Tercapai Solusi Dua Negara, disponível iha: https://www.detik.com/hikmah/khazanah/d-8126972/batas-wilayah-palestina-dan-israel-jika-tercapai-solusi-dua-negara
- Presidência da República, IISS Shangri-la Asia Security Dialogue Singapore, 31st May – 2nd June 2024 Remarks By J. RAMOS-HORTA President of Timor-Leste Nobel Peace Laureate Singapore, 1st June 2024, disponível iha: https://presidenciarepublica.tl/remarks-by-j-ramos-horta/
- Governu Timor-Leste, Declaração de Timor-Leste sobre o Conflito Israelo-Palestiniano (2024), disponível iha: https://timor-leste.gov.tl/?p=37465
- CNBCIndonesia, Video: Rencana AS Bangun “Gaza Riviera” Senilai US$100 Miliar Bocor, disponível iha: https://www.cnbcindonesia.com/news/20250903074957-8-663791/video-rencana-as-bangun-gaza-riviera-senilai-us-100-miliar-bocor
- co, Negara-negara Arab Kecam Usul Trump Kuasai Gaza dan Usir Warga Palestina, disponível iha: https://www.tempo.co/internasional/negara-negara-arab-kecam-usul-trump-kuasai-gaza-dan-usir-warga-palestina-1203465
- Expesso, Luz ao fundo do tunel, disponível iha: https://expresso.pt/sociedade/lifestyle/2020-04-09-Luz-ao-fundo-do-tunel-
- com, 6 Perjanjian dan Prakarsa Damai Palestina Israel yang Alami Kegagalan, disponível iha: https://www.detik.com/sumbagsel/berita/d-7574181/6-perjanjian-dan-prakarsa-damai-palestina-israel-yang-alami-kegagalan.
- BBC, Israel dan Hamas mulai pertukaran tahanan dan sandera – Tangis haru dan sukacita saat warga Palestina menyambut tahanan yang dibebaskan, disponível iha: https://www.bbc.com/indonesia/articles/cx20n8ngdn6o
- CNBCIndonesia, Israel Langgar Gencatan Senjata 47 Kali, Bunuh 38 Warga Palestina, disponível iha: https://www.cnbcindonesia.com/news/20251019062246-4-677130/israel-langgar-gencatan-senjata-47-kali-bunuh-38-warga-palestina
- Kompas, Puluhan Ribu Pengungsi Kembali ke Gaza, Disambut Kehancuran Total , disponível iha: https://www.kompas.id/artikel/puluhan-ribu-pengungsi-gaza-kembali-ke-kampung-halaman-yang-rata-tanah
- com, Teks Lengkap Perjanjian Damai Gaza yang Diteken Trump-Pimpinan Negara Muslim, disponível iha: https://www.detik.com/hikmah/khazanah/d-8159832/teks-lengkap-perjanjian-damai-gaza-yang-diteken-trump-pimpinan-negara-muslim.
- Permanent Mission of Timor-Leste to the United Nation, Disponível iha: https://www.facebook.com/PermanentMissionofTimorLesteNY
- Kompas, Jaga Gaza Stabil, Pasukan Internasional Segera Dibentuk, disponível iha: https://www.kompas.id/artikel/agar-gaza-stabil-pasukan-internasional-segera-dibentuk
- Sindonews, Hamas Bersedia Serahkan Senjata Berat tapi Bukan Persenjataan Ringan, disponível iha: https://international.sindonews.com/read/1632461/43/hamas-bersedia-serahkan-senjata-berat-tapi-bukan-persenjataan-ringan-1760487024
- Sindonews, Hamas Tuding Israel Langgar Gencatan Senjata setelah Serangan Mematikan, disponível iha: https://international.sindonews.com/read/1632367/43/hamas-tuding-israel-langgar-gencatan-senjata-setelah-serangan-mematikan-1760447453
- com, aftar Negara yang Mengakui Palestina, Terbaru Inggris hingga Prancis!, disponível iha: https://www.detik.com/jateng/berita/d-8126072/daftar-negara-yang-mengakui-palestina-terbaru-inggris-hingga-prancis.
[1] https://tl.toponavi.com/90470-64153
[2]https://www.lafaeknews.tl/konflitu-israelo-palestino-husi-prespetiva-timor-leste-no-timor-oan-sira/
[3] https://mediaonetimor.co/konflitu-israelo-palestino-husi-prespetiva-timor-leste-no-timor-oan-sira/
[4] https://www.aicat-arava.com/86374.html
[5] file:///C:/Users/DELL/Documents/ISRA-PALES/New%20Folder/New%20Folder/amrika/timor/240829SolidaridadePalestinaTe%20-%20laos%20hamutuk.pdf
[6] https://www.bbc.com/indonesia/articles/cv2z9eyemj9o
[7] https://www.unicef.org/indonesia/id/press-releases/dua-tahun-perang-yang-telah-memporakporandakan-anak-anak-di-gaza
[8] https://www.voaindonesia.com/a/krisis-kemanusiaan-di-gaza-dan-tepi-barat-memburuk/7350423.html
[9] https://www.palestine-australia.com/bilateral-relations/pacific-nations/timore-leste/
[10]https://www.parlamento.tl/sites/default/files/parlamento.tl/docs/Legislacao%20Relevante/constituisaun%20RDTL/C-RDTL.pdf?language=tl
[11] https://youtu.be/gYrqL5xmHps?si=2zUYDXH-3shfFxc8
[12] https://news.detik.com/berita/d-7742448/sejarah-dan-tema-hari-internasional-untuk-mengenang-korban-holocaust-2025\
[13] https://www.cnnindonesia.com/internasional/20251007100601-120-1281785/2-tahun-genosida-israel-di-gaza-67-ribu-tewas-bencana-kelaparan-akut
[14] https://news.detik.com/internasional/d-8125355/israel-kami-tak-akan-izinkan-kapal-bantuan-ke-gaza-tembus-blokade
[15] https://www.facebook.com/PermanentMissionofTimorLesteNY
[16] https://www.laohamutuk.org/Justice/240904KartaPapaFranciscoTe.pdf
[17] https://presidenciarepublica.tl/press-release-president-ramos-horta-affirms-solidarity-with-palestine-encourages-palestinian-attributes-and-symbols-at-2025-dili-international-marathon/
[18] https://mediaonetimor.co/konflitu-israelo-palestino-husi-prespetiva-timor-leste-no-timor-oan-sira/
[19] https://www.bbc.com/indonesia/articles/cdxl9pg2k14o
[20] https://www.voaindonesia.com/a/israel-serang-houthi-di-yaman-sedikitnya-empat-tewas/7803886.html
[21] https://www.bbc.com/indonesia/articles/c994xldzm03o
[22] http://detik.com/jabar/berita/d-7979127/iran-serang-pangkalan-militer-as-di-al-udeid-qatar
[23] https://news.detik.com/internasional/d-7977863/akankah-iran-tutup-selat-hormuz-apa-dampaknya-bagi-dunia?page=2
[24] https://www.kompas.id/artikel/bagaimana-jika-iran-menutup-selat-hormuz-dan-dampaknya-terhadap-pasar-global-2
[25] https://www.cnbcindonesia.com/news/20251001102405-4-671791/laut-merah-panas-lagi-houthi-tembak-kapal-belanda
[26] https://www.detik.com/hikmah/khazanah/d-8126972/batas-wilayah-palestina-dan-israel-jika-tercapai-solusi-dua-negara
[27] https://presidenciarepublica.tl/remarks-by-j-ramos-horta/
[28] https://timor-leste.gov.tl/?p=37465
[29] http://detik.com/jateng/berita/d-8126072/daftar-negara-yang-mengakui-palestina-terbaru-inggris-hingga-prancis
[30] https://www.cnbcindonesia.com/news/20250903074957-8-663791/video-rencana-as-bangun-gaza-riviera-senilai-us-100-miliar-bocor
[31] https://www.tempo.co/internasional/negara-negara-arab-kecam-usul-trump-kuasai-gaza-dan-usir-warga-palestina-1203465
[32] https://expresso.pt/sociedade/lifestyle/2020-04-09-Luz-ao-fundo-do-tunel-
[33] https://www.detik.com/sumbagsel/berita/d-7574181/6-perjanjian-dan-prakarsa-damai-palestina-israel-yang-alami-kegagalan
[34] https://www.bbc.com/indonesia/articles/cx20n8ngdn6o
[35] https://www.cnbcindonesia.com/news/20251019062246-4-677130/israel-langgar-gencatan-senjata-47-kali-bunuh-38-warga-palestina
[36] https://www.kompas.id/artikel/puluhan-ribu-pengungsi-gaza-kembali-ke-kampung-halaman-yang-rata-tanah
[37] https://www.kompas.id/artikel/puluhan-ribu-pengungsi-gaza-kembali-ke-kampung-halaman-yang-rata-tanah
[38] https://www.detik.com/hikmah/khazanah/d-8159832/teks-lengkap-perjanjian-damai-gaza-yang-diteken-trump-pimpinan-negara-muslim
[39] https://www.kompas.id/artikel/agar-gaza-stabil-pasukan-internasional-segera-dibentuk
[40] https://international.sindonews.com/read/1632461/43/hamas-bersedia-serahkan-senjata-berat-tapi-bukan-persenjataan-ringan-1760487024
[41] https://international.sindonews.com/read/1632367/43/hamas-tuding-israel-langgar-gencatan-senjata-setelah-serangan-mematikan-1760447453




