Asembleia Repúblika Portugál kontinua fortalese kooperasaun ho TL hodi partilla valór demokrasia

DILI, 27 Novembru 2025 (TATOLI)-Asembleia Repúblika Portugál kontinua reforsa kooperasaun ho Parlamentu Nasionál Timor-Leste (TL) hodi partilla valór demokrasia no apoiu dezenvolvimentu iha área oioin.
Vise-Prezidente Asembleia Repúblika Portugál, Rodrigo Saraiva, hato’o kestaun ne’e durante nia intervensaun iha sesaun solene hodi komemora Loron Proklamasaun Independénsia Unilaterál ba da-50 iha Parlamentu, ohin.
Nia dehan Asembleia Portugál no Parlamentu Timor-Leste selebra iha okaziaun tinan-25 kooperasaun parlamentár, liuhusi asaun konkreta instituisaun rua parlamentár simentada relasaun bazeia ba partilla valór demokrátika no ideia defeza direitu liberdade no garante sidadaun.
Nia elojia Timor-Leste nia demokrasia vibrante ho dezenvolvimentu notavel. “Reprezenta demokrasia reprezentantiva, asenta iha Estadu direitu no Parlamentu hanesan fuan, diferente opiniaun, respeita diferensa, konstrui demokrasia ne’ebé kontinua no aposta iha dezenvolvimentu hodi mellora vida sidadaun”, nia hato’o.
Hodi destaka katak língua portugeza ne’ebé una bilateralmente no mós espasu país língua portugeza hanesan mós dimensaun globál. No konsidera lia-portugés hanesan afirmasaun no defeza komún, diferensa jeografia maibé permite úniku. “Hanesan ita hatene iha Timor-Leste, portugés nu’udar patrimóniu linguístiku povu timoroan ho nia istória no rikeza kulturál, valoriza mós portugés iha rejiaun Sudeste Aziátiku”, nia dehan.
Ba nia, momentu adezaun plena Timor-Leste ba ASEAN uzu no afirmasaun lia-portugés hodi reforsa papél ponte entre mundu ho autór polítiku no ekonómiku ho rejiaun diferente no tradisaun.
Nia destaka importánsia husi kooperasaun entre Portugál no Timor-Leste ajustamentu iha língua portugeza iha Parlamentu, administrasaun públika, defeza no seguransa, edukasaun, kultura, justisa, ekonomia. No língua ne’e hodi kria oportunidade no permite amizade espasu partilladu iha kapasitasaun.
“Portugál sempre iha Timor-Leste nia sorin, ho amizade leál no respeitu absolutu konstrui vizaun partillada ba futuru”, afirma.
Hodi kontinua serbisu hamutuk iha edukasaun, dezenvolvimentu ekonómiku sustentavel, fortalesimentu Estadu direitu, transparénsia públika, no modernizasaun instituisaun.
Portugál kontinua konta ho Timor-Leste hodi hetan solusaun ba problema globál iha reforsu multilaterizmu hodi haree ba iha momentu kontestu internasionál aprezenta ho dezafiu foun barak iha respeitu direitu internasionál.
Jornalista: Nelson de Sousa
Editora: Maria Auxiliadora

