iklan

SAÚDE

MS rejista kazu Violénsia Bazeia ba Jéneru hamutuk 400-resin iha Dili

MS rejista kazu Violénsia Bazeia ba Jéneru hamutuk 400-resin iha Dili

Ilustrasaun krime violénsia doméstika. Imajen/Google

DILI, 01 Dezembru 2025 (TATOLI)—Ministériu Saúde rejista kazu Violénsia Bazeia ba Jéneru hamutuk 400-resin iha munisípiu Dili, iha tinan 2025 ne’e.

“Signifika, numeru ne’ebé mak boot ba kazu violénsia bazeia ba jéneru (VBJ) iha tipu violénsia oioin,” Diretora Nasionál Saúde Maternu Infantil, Madalena Gomes, informa ba jornalista sira, iha Hotel Timor, ohin.

Ema barak mak asesu ba fasilidade saúde tanba sistema implementasaun servisu sira-ne’e hahú la’o di’ak ona, hatudu katak vitima sira hahú asesu informasaun no iha ona konsiénsia buka fasilidade saúde, oinsá atu hatoo sira-nia keixa no lametasaun sira-ne’ebé mak sira hasoru liuliu liga ba violénsia bazeia ba jéneru (VBJ).

“Ita haree fila-fali ba servisu sira-ne’ebé mak estabelese ona hanesan Ministériu Saúde esforsu maka’as oinsá atu prevene kazu violénsia bazeia ba jéneru (VBJ),” nia dehan.

Ministériu Saúde halo ona kapasitasaun ba profisionál saúde sira, oinsá atu atende Violénsia Bazeia ba Jéneru no oinsá tulun sobrevivente sira, oinsá atu asegura sobrevivente sira iha fatin sentru saúde sira nomós bele apoiu sira lori ba fatin legalidade nian.

“Ministériu Saúde, ita-nia fatin seguru iha munisípiu sira hanesan Likisa, Vikeke, Kovalima, Manufahi, Ermera, oinsá atu asegura ita-nia sobrevivente sira durante oras 72 nia laran, atu nune’e tuir prosesu no sira-nia hakarak,” nia hateten.

Dadus sira-ne’e husi munisípiu Dili mak aas hanesan violénsia fíziku, abuzu seksuál, inan isin-rua sira hamutuk 40, inan sira-ne’ebé rejistu hanesan violénsia fíziku seksuál no psikolojia.

Jornalista : Felicidade Ximenes

Editór        : Cancio Ximenes

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!