iklan

POLÍTIKA

The Asia Fundation apoia FHT realiza diskusaun ba ezbosu-lei protesaun dadus

The Asia Fundation apoia FHT realiza diskusaun ba ezbosu-lei protesaun dadus

The Asian Fundation apoiu FHT realiza diskusaun iha meza redonda kona-ba lei protesaun dadus. Imajen TATOLI/Cidalia Fátima.

DILI, 20 Janeiru 2026 (TATOLI)—Fundasaun Hadomi Timor (FHT) hetan apoiu husi The Asia Foundation (TAF), tersa ne’e, realiza diskusaun meza redonda kona-ba Ezbosu-Lei protesuan dadus no privasidade iha Salaun Kasian TAF, Pantai Kelapa, Dili.

Diretór Ezekutivu Fundasaun Hadomi Timor (FHT), Abrão Monteiro ‘Nicko Linux’, hateten ezbosu-lei ne’ebé Governu prepara importante tebes tuir evoluasuan mudansa teknolojia nian, importánsia husi ezbosu protesuan dadus no privasidade mak hanesan atu bele proteje sidadaun nia direitu liuliu ba dadus sira-ne’ebé husi Governu ka empreza ka sosiedade sivil no setór privadu sira rekolla no atu jere.

“Karik laiha ezbosu ne’e, entaun sira bele iha potensia boot hodi bele viola dadus sira-ne’e liu husi plataforma dijitál sira. Oinsá atu bele hari konfiansa públiku ba iha plataforma dijitál ne’ebé ejiste, liu-liu Governu rasik hahu opta ona ba Governu Eletroniku, E-commerce nune’e serbisu hotu ne’ebé dijitaliza hanesan serbisu públiku oinsá bele harii konfiansa sidadaun ba sistema ne’e mak tenke iha Lei ida-ne’ebé bele proteje sidadaun sir- nia dadus,” Diretór Ezekutivu ne’e hateten ba jornalista sira hafoin ramata diskusaun meza redonda ne’e.

Nia dehan, husi parte seluk mak atu bele apoiu ekonomia dijitál, se laiha protesaun dadus mak laiha konfiansa públiku no sidadaun nian ba sistema e-commerce ka plataforma dijitál.

“Diskusaun ne’e inkluzivu tebes tanba hetan partisipasaun husi setór importante sira hanesan Ministéiu Justisa, JSMP, TAF, PDHJ inklui reprezentante husi sosiedade sivíl nian,” nia dehan.

Diretór ba Programa Developmentu TAF, Tim Mann, hateten iha kompromisu atu apoiu sosiedade sivíl, mídia no organizasaun akadémika sira atu hala’o papel iha diskusaun sira hanesan ne’e.

“Ita-nia perseptiva sira bele ajuda atu identifika impaktu sira-ne’ebé mak ho intensaun atu asegura katak polítika sira responde ba nesesidade timoroan sira-nian inklui labarik, joven feto no grupu marnalizadu,” nia dehan.

Diretór Nasionál Asesoria Jurídiku no Lejizlasaun (DNAJL) Ministériu Justisa, Nelinho Vital, hateten projetu ne’e prepara tanba haree ba polítika Governu nian liga ho E-government no ID Únika no agora daudaun atu transforma Billete Identidade (BI).

“Agora ne’e ba fali ID Únika no atu la’o di’ak mak tenke iha diploma ida hodi proteje ema-nia dadus, entaun hakarak ka lakohi Lei protesaun dadus no privasidade tenke avansa no ida-ne’e sai hanesan prioridade Ministériu Justisa nian iha tinan 2026. Ami mós ko’alia ona ho Komisaun A Parlamentu Nasionál no iha oan dalan ba ida-ne’e ein-termu de polítika,” Nelinho dehan.

Nia hatutan, protesaun dadus pesoál prevee ona iha konstituisaun RDTL Artigu 38 no agora oinsá mak atu bele konkretiza artigu 38 husi konstituisaun ne’e no iha proposta-lei kona-ba protesaun dadus no privasidade.

“Uluk hanoin atu kria ajénsia ida atu bele tau matan ba dadus no iha provizoriu ita husi ba iha PDHJ ba faze tranzitoriu atu bele trata dadus sira-ne’e. Iha konkordánsia atu ba iha BCTL tanba ema-nia dadus ne’e nia bele fó, labele fó maibe tenke iha tratamentu ho lixitu katak tenke ho legal,” nia dehan.

Nia afirma, bainhria tama ba ID Únika la’ós naran de’it maibé tenke iha dadus Biométriku, demográfiku, inklui konta bankária, taxa selu ka la selu no hela iha ne’ebé.

“Lei Protesan Dadus ne’e ladun barak no iha artigu uitoan de’it no atu konkretiza ne’e ami sei kria tan diploma rua, ida kona-ba revogasaun ka alterasaun hodi hamosu fila-fali identifikasuan sivíl. Ida-ne’e asegura ita-nia dadus sira-ne’e no agora tama ba diskusaun tanba mudansa polítika sira no ami agora mós DMIS (Dmeographic Management Information Systema) iha Ministériu Justisa nia okos no agora Timor-Leste kuaze populasuan millaun 1,5 no karik ba ID úniku ita tenke ba uluk ho millaun ida (1)  ba Billete Identidade, dadus agora iha ami ne’e kuaze millaun ida (1),” nia hateten.

Tuir projesaun ne’ebé iha 2030 bele cover ona sidadaun Timor hotu bele mai ho kedas dadus demográfiku no Biométriku, no hakarak dadus sira ne’e bele proteje ho Lei ida-ne’e tanba númeru ID úniku ne’e vale ba ema ida to’o mate.

Jornalista : Hortencio Sanchez

Editór       : Cancio Ximenes

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!