OEKUSI, 23 Janeiru 2026 (TATOLI) – Bazeia rezultadu husi ekipa monitorizasaun no avaliasaun ba instituisaun Estadu sira iha Rejiaun Administrativa Espesiál Oekusi Ambeno (RAEOA), deskobre pontu prinsipál haat mak nesesariamente presiza hadi’a iha futuru, nune’e bele sai sasukat ida ba preparasaun eleisaun Governu Lokál iha 2027.
Prezidente Ekipa Monitorizasaun no Avaliasaun, Policarpo Amilcar Boavida, informa rezultadu ne’e avaliasaun ne’e, iha salaun álfandega Oekusi, hafoin ekipa hala’o monitorizasaun no avaliasaun durante loron lima, ne’ebé akompaña direita husi membru Governu na’in-tolu no Primeiru-Ministru, Kay Rala Xanana Gusmão.
Materia monitorizasaun no avaliasaun ba kondisaun ne’ebé ezistente iha RAEOA mak hanesan , Administrasaun RAEOA, postu administrativu sira no suku, demografia no monografia, estrutura administrativu, instalasaun no rekursu materiál, sistema administrasaun no expediente (karta tama no sai).
Nune’e mós planeamentu no monitorizasaun, jestaun finanseira, aprovizionamentu no kontrolu públika, rekursu umanu, prestasaun serbisu, bazea dekretu-lei 93/2022.

“Rezultadu avaliasaun, ita deteta pontu prinsipál haat mak presiza hadi’a, ida mak administrasaun no rekursu umanu, planeamentu, monitorizasaun, finansa no aprovizionamentu, patrimóniu lojístika no mós prestasaun serbisu rejionál,” nia informa liuhusi aprezentasaun públika iha salaun Álfandega Oekusi, kuarta ne’e.
Notísia relevante:Governu hahú avalia kondisaun mínima ba instituisaun Estadu sira iha Oekusi
Administrasaun no rekursu umanu
Ekipa avaliasaun deskobre katak, laiha padraun ba definisaun nível salariál ba kontratu funsionáriu kazuál no termo-sertu, laiha mobilizasaun ba atendimentu movél ba Billete Identidade no sertidaun nasimentu to’o baze, ezonerasaun no nomeia kargu diresaun inklui xefe departamentu laiha baze avaliasaun.
Nune’e mós la eziste enkontru koordenasaun ho suku no administrasaun iha nível postu, iha tendénsia politizasaun iha administrasaun públika, tranzisaun estruturál ne’ebé sei ho modelu rejiaun, laiha liña koordenasaun internál, falta planu ba rekursu umanu, estrutura bo’otliu no serbisu rejionál kria estrutura rasik, estrutura postu no suku la hetan asisténsia téknika kona-ba rekursu umanu, menus sosializasaun ba alterasaun diploma legál sira, laiha padraun operasionál no termu referénsia ba kontratasaun funsionáriu.

Rekrutamentu sentraliza iha kapitál foin destaka ba postu administrativu, sein haree ba nesesidade no avaliasaun dezempeñu maibé halo fali iha rejionál, falta kontrolu pontualidade iha serbisu lor-loron, tanba laiha ekipamentu hanesan komputadór, impresór, karreta no motorizada.
Planeamentu, monitorizasaun, finansa no aprovizionamentu
Iha pontu daruak ne’e, ekipa avaliasaun deskobre katak, postu administrativu sira la hetan fundu petty-cash atu fasilita atividade operasionál, laiha padraun ba definisaun nível salariál ba kontratu funsionáriu kazuál no termu-sertu, laiha planu investimentu, falta monitorizasaun ba ezekusaun serbisu iha baze, laiha planu aprovizionamentu, jestaun kontabilidade sei fraka, órgaun konsultivu RAEOA foin estabelese no laiha reprezentasaun husi kamada sosiál no reprezentante povu, populasaun la partisipa iha prosesu planeamentu, laiha planeamentu investimentu infraestrutura, ezekusaun orsamentu la la’o tuir dekretu ezekusaun, laiha dokumentasaun ba pagamentu saláriu ba administradór postu sira, kriasaun suku foun la bazeia ba rekezitu.
Notísia relevante:Tinan ne’e, PM tau atensaun másima ba preparasaun eleisaun Governu Lokál iha 2027
Patrimóniu no lojístika
Iha pontu tolu ne’e, ekipa avaliasaun deskobre katak, kondisaun edifísiu postu administrativu sira to’o suku la hetan atendimentu di’ak husi Governu Sentrál no Autoridade RAEOA, fasilidade serbisu báziku ba eskola seidauk di’ak no menus sala-de-aula inklui menus profesór, falta jestaun di’ak ba ekipamentu agríkola, inklui manutensaun ba tratór sira, ne’ebé hetan delegasaun territoriál hosi Ministériu Agrikultura, falta jestaun ba utilizasaun no distribuisaun patrimóniu Estadu.
Prestasaun serbisu públiku iha Rejiaun Oekusi
Iha pontu ne’e, ekipa avaliasaun deskobre, falta jestaun ba fornesimentu bee-mos ba komunidade, populasaun laiha informasaun ba serbisu atendimentu iha Balkaun Úniku (BU), falta jestaun di’ak ba fasilidade serbisu báziku, hanesan postu saúde sira no sentru saúde.
“Maibé husi pontu fraku haat, iha mós ponte forte, tanba RAEOA foin estabelese liña koordenasaun ho Governu Sentrál husi 2023 to’o agora, eziste estrutura funsionál, goza autonómia finanseiru, alokasaun kategória orsamentu (Salariu Vensimentu, Kapitál Menór, Kapitál Dezenvolvimentu, Bens no Serbisu no Tranferénsia Públika bo’otliu kompara ho munisipíu hotu nune’e RAEOA tutela direta ba Primeiru-Ministru, estabelese ona Balkaun Uniku hodi asegura efisiénsia atendimentu públiku,” nia hateten.
Notísia relevante:PM Xanana vizita pasiente no observa fasilidade inklui ai-moruk iha Ospitál Oekusi
Rekomendasaun
Tanba ne’e, Policarpo Amilcar Boavida, reprezenta ekipa monitorizasaun no avaliasaun rekomenda, presiza revee estatutu RAEOA hodi prepara ba prosesu Governasaun Lokál, tranzisaun estruturál presiza estabelese konsellu koordenasaun territoriál tanba laiha planu investimentu, melloramentu ba administrasaun, planeamentu, jestaun rekursu umanu, jestaun finanseiru no koordenasaun.
“Presiza kria mós konsellu koordenasaun iha área planeamentu no investimentu hodi responde ba nesesidade bázika populasaun nian, tanba konsellu koordenasaun referida foin hahú maibé laiha reprezentasaun husi autoridade kompetente no kamada sosiál,” nia hato’o.
Nune’e mós presiza estabelese ho urjentemente konsellu koordenasaun territoriál hodi diskute no aprova programa investimentu RAEOA nian, presiza partisipasaun hosi multiplu-stakholders (parseiru sira) iha prosesu elaborasaun planu, tanba durante ne’e sentraliza de’it iha sentrál.
Autoridade RAEOA atu atribui fali fundu maneiu ba postu administrativu sira, nune’e bele fasilita nesesidade, fasilita serbisu operasionál sira hanesan transporte, komputadór, mobiliáriu no impresora, no estabelese mós auditória interna.
Kapasitasaun ba jestaun finansa públika, aprovizionamentu no setór prinsipál sira seluk, mellora sistema arkivamentu manuál no dijitalizasaun.
Notísia relevante:Programa Movimentu Empreendedorizmu, Xanana: Reziliente mak save ba susesu Oekusi
Prezidnete Autoridade RAEOA, Régio da Cruz Salu, rekoñese hanesan motivasaun ba Autoridade atu hadia iha futuru liu-liu planeamentu no kapasitasaun rekursu umanu.
“Rekomendasaun sira-ne’ebé aprezenta ohin, ita foti buat rua importante, hadi’a planeamentu no kapasitasaun ba rekursu umanu, leadership management (jestaun lideransa), nune’e tenke apar kada funsionáriu sira hotu, ne’e mak Governu Sentrál nia kondisaun ne’ebé avália ona ne’e, ida mak planu dezenvolvimentu rekursu umanu,” nia hateten.
Notísia relevante:PM Xanana sei haruka ekipa ida auditoria ba konstrusaun futuru edifísiu RAEOA
Entretantu, ekipa monitorizasaun no avaliasaun ne’e, komposta husi Ministériu Administrasaun Estatál (MAE), Ministériu Planeamanetu no Investimentu Estratéjiku (MPIE), Ministériu Finansa (MF) no Komisaun Funsaun Públika (KFP) akompaña direita husi Primeiru-Ministru (PM), Kay Rala Xanana Gusmão, avaliasaun kona-ba kondisaun mínima progresu serbisu ba Instituisaun Estadu sira iha Oekusi.
Jornalista: Abílio Elo Nini
Editór: Rafael Ximenes de A. Belo




