DILI, 02 Fevereiru 2026 (TATOLI)—Diretór Servisu Apoiu Diagnóstiku no Terapeutiku iha HNGV, Vidal de Jesus Lopes, informa iha Janeiru ne’e Hospitál Nasionál Guido Valadares rejista pasiente asu tata hamutuk 37 no husi numeru ne’e na’in-rua hatudu sintoma raiva no la konsege salva sira-nia vida.
“Hahú husi loron 01 to’o 31 Janeiru 2026, maluk sira ne’ebé mak asu tata mai ne’e hamutuk 37, ne’e ita seidauk bele dehan raiva ou lae. Bainhira nia aprezenta sintoma mak ita foin dehan raiva. Husi pasiente 37 ne’e, na’in-rua mak aprezenta sintomas raiva no ita la konsege salva,” Vidal de Jesus Lopes hateten ba Jornalista sira iha nia kna’ar fatin, Bidau, ohin.
Husi pasiente na’in-37 ne’e na’in-35 ne’ebé asu tata ne’e, pesoál saúde sira fase halo momoos no iha biban ne’e pasiente sira simu kedas vasina anti raiva no hafoin ne’e mak sira fila-fali ba sira-nia uman.
Nia informa, pasiente na’in-rua seluk ne’ebé mak lakon vida ne’e ema ida husi Munisípiu Ainaru-Kasa no ida seluk husi Munisípiu Likisá.
Antes ne’e, tuir dadus husi Organizasaun Mundial Saude (OMS), durante ne’e raiva hamate ona ema na’in-20 no hada’et ona ba munisipiu hitu iha teritoriu Timor-Leste.
Ho propagasaun ne’ebé lalais no hamosu preokupasaun, iha fulan Juñu 2025 liuba, Governu Timor-Leste deklara emerjénsia saúde públika.
Ministériu Saúde (MS) ho apoia husi Organizasaun Mundiál Saúde (OMS) foti asaun lalais, hodi servisu hamutuk ho peritu sira husi Centre for Rabies Research no edifisiu OMS iha Sudeste Aziátiku hodi planeia resposta ne’ebé imediatu.
Prioridade dahuluk klaru tebes mak vasina. Tinan kotuk, OMS halo prokuramentu lalais ba vasina ho doze 6,000 no imunoglobulina ba raiva (RIG) ho doze 1,000. Tinan ida-ne’e, tanba nesesidade ne’ebé aumenta, OMS fó apoiu tan ba ministériu saúde. OMS mós husu ajuda ba Indonézia liuhusi embaixada Indonézia iha Dili atu bele oferese vasina mai Timor-Leste, no Indonézia mós aseita atu halo doasaun.
“Iha fulan-Jullu, vasina sira-ne’e entrega iha Kupang mai Dili liuhusi deskute iha semana barak, enkontru, serbisu hamutuk no apuramentu iha alfándega. Karreta korrente malirin ida husi Institutu Nasionál Farmásia no Produtu Médiku (INFPM) lori vasina hirak ne’e tama mai Timor ho seguru liuhusi fronteira,” informa OMS liuhusi komunikadu imprensa ne’ebé TATOLI asesa.
To’o Agostu, OMS prokura tan doze vasina 10,000 no RIG 1,000, ne’ebé distribui ba munisípiu sira. Vasina ida-idak bele sai diferénsia entre mate no moris. Oras ne’e MS, ho apoiu husi OMS, hato’o pedidu ona ba Índia atu fó tan doze vasina 10.000 no RIG 2.000 liu husi Embaixada Índia iha Dili.
Jornalista : Felicidade Ximenes
Editór : Cancio Ximenes




