iklan

POLÍTIKA, SOSIEDADE SIVĺL

FHT fó formasaun kona-ba programa seguransa dijitál hasoru ameasa AI

FHT fó formasaun kona-ba programa seguransa dijitál hasoru ameasa AI

Fundasaun Hadomi Timor (FHT) hamutuk ho The Asia Foundation (TAF) fasilita treinamentu siber no AI ba sosiedade sivíl sira. Imajen Tatoli/Dalia Fátima.

DILI, 12 Fevereiru 2026 (TATOLI)–Fundasaun Hadomi Timor (FHT) hamutuk ho The Asia Foundation (TAF) kontinua fó formasaun Seguransa Dijitál Faza II iha tinan 2026, hanesan pasu estratéjiku atu fortelese kapasidade ativista direitu dijitál no hasoru ameasa site ne’ebé kompleksu liu inklui risku ne’ebé mosu husi dezenvolvimentu Artisfisiál Intelijénsia (Artificial Intelligence/AI).

Diretór Ezekutivu Fundasaun Hadomi Timor (FHT), Abrão Monteiro, hateten formasaun ne’e kontinuidade husi faze dahuluk ne’ebé realiza iha 2025, ho objetivu hari’i mekanizmu kontinuasaun formasaun seguransa dijitál iha nivel lokál no asegura katak koñesimentu ne’ebé hetan bele fahe liu ba komunidade iha munisipiu sira.

“Foku prinsipál formasaun ne’e mak empoderamentu ativista direitu dijitál ho koñesimentu tékniku, abilidade fasilitasaun no instrumentu prátika atu sira bele organiza formasaun seguransa dijitál rasik iha komunidade ida-idak,” Diretór ne’e informa ba jornalista sira iha salaun Kasian TAF, Pantai Kelapa, ohin.

Nia afirma, tanba dezenvolvimentu AI hanesan dezafiu foun iha seguransa siber iha mundu nune’e mós iha Timor-Leste.

“Teknolojia ne’e bele uza atu halo atake phishing ne’ebé konvensivu liu, produs deep fake ba enganasaun no dezenvolve ne’ebé adaptativu liu no defisil deteta,” nia dehan.

Fundasaun Hadomi Timor (FHT) hamutuk ho The Asia Foundation (TAF) fasilita treinamentu siber no AI ba sosiedade sivíl sira. Imajen Tatoli/Dalia Fátima.

Antes ne’e, AI bele mós aselera diseminasaun disinformasaun no fortalese prátika enjenária sosiál ne’ebé ninia alvu ba ema ida-idak ho personál.

Fermasaun seguransa dijitál Faze II iha objetivu estratéjiku balun, hanesan:
– Aumenta kapasidade rede Ativista Dijitál FHT atu iha koñesimentu kona-ba seguransa dijitál bele fahe ba sosiedade sira

– Harii rede treinadór no ativista dijitál nasionál ne’ebé kapaas hodi replika programa iha Timor-Leste tomak.

– Fortalese reziliénsia dijitál, promove prátika online ne’ebé seguru no apoia ekosistema dijitál ne’ebé protetidu liu.

– Forne fundu ki’ik ba grupu ka organizasaun ne’ebé kompete hafoin formasaun, ne’ebé apoiu husi TAF, atu loke formaaun iha fatin seluk.

Formasaun ne’e inklui koñesementu seguransa siber globál no rejionál, inklui dezenvolvimentu ameasa online, violasaun dadus, misinformasaun no kestaun direitu dijitál iha Sudeste Aziatiku. Tanba antes ne’e partisipante sira mós estudu dezáfiu seguransa siber lokál iha Timor-Leste, hanesan enganasaun online, blokeia no abuzu dadus iha kontestu nasionál.

Ofisial Provisóriu Representante Estadu TAF iha Timor-Leste, Heidi Arbuckle, iha abertura dehan katak transformasaun dijitál lori oportunidade no risku ba sosiedade Timor-Leste.

“Transformasaun dijitál lori buat di’ak barak, maibé mós ameasa. Ne’ebé importante mak ita aprende no ita sábiu atu hasoru ne’e,” nia hateten.

Tuir nia, seguransa dijitál la’ós de’it kestaun tékniku maibé mós komportamentu ema hanesan uza teknolojia.

Tanba ne’e, Heidi enkoraja joven sira hanesan fonte prinsipál ba transformasaun dijitál atu atívu proteje sira-nia an no komunidade online.

“Polítika nunka bele liu hanesan movimentu rede joven sira. Imi bele sai hanesan prmotor hodi proteje sira-nia an no komunidade online,” nia dehan.

Nia mós apresia diversidade partisipante formasaun ne’ebé husi organizasaun direitu umanu, grupu LGBTIQ, no grupu disabilidade. Diversidade ne’e sai hanesan fundasaun forte atu asejura protesaun dijitál ne’ebé inkluzivu ba sosiedade Timor-Leste tomak.

Fiar katak formasaun ne’e espera sai hanesan pasu importante iha harii ekosistema dijitál ne’ebé seguru, livre no protetidu iha Timor-Leste tomak no mós preparadu jerasaun ativista ne’ebé preparadu hasoru dezáfiu seguransa siber iha era AI.

Entretantu, atividade formasaun ne’e envolve husi parte sosiedade sivíl sira hotu ne’ebé mak estabelese iha Timor-Leste.

Jornalista : Alexandra da Costa

Editór         : Cancio Ximenes

 

 

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!