iklan

EDUKASAUN, HEADLINE

PM solisita ME atu implementa edukasaun inkluziva ba ema ho defisiénsia 

PM solisita ME atu implementa edukasaun inkluziva ba ema ho defisiénsia 

𝐏𝐫𝐢𝐦𝐞𝐢𝐫𝐮-𝐌𝐢𝐧𝐢𝐬𝐭𝐫𝐮, 𝐊𝐚𝐲 𝐑𝐚𝐥𝐚 𝐗𝐚𝐧𝐚𝐧𝐚 𝐆𝐮𝐬𝐦𝐚̃𝐨 𝐢𝐡𝐚 abertura 𝐰𝐨𝐫𝐤𝐬𝐡𝐨𝐩 𝐧𝐚𝐬𝐢𝐨𝐧𝐚́𝐥 𝐡𝐨𝐝𝐢 𝐯𝐚𝐥𝐢𝐝𝐚 𝐥𝐢𝐚𝐧 𝐣𝐞𝐬𝐭𝐮𝐚́𝐥 𝐍𝐚𝐬𝐢𝐨𝐧𝐚́𝐥 𝐓𝐢𝐦𝐨𝐫-𝐋𝐞𝐬𝐭𝐞, 𝐧𝐞’𝐞𝐛𝐞́ 𝐨𝐫𝐠𝐚𝐧𝐢𝐳𝐚 𝐡𝐨𝐬𝐢 𝐀𝐃𝐓𝐋, 𝐢𝐡𝐚 𝐬𝐚𝐥𝐚𝐮𝐧 𝐉𝐨𝐚̃𝐨 𝐏𝐚𝐮𝐥𝐨, 𝐂𝐨𝐦𝐨𝐫𝐨, 𝐃𝐢𝐥𝐢. 16 Fevereiru 2026. Foto TATOLI/Antonio Daciparu

DILI, 16 Fevereiru 2026 (TATOLI)–Primeiru-Ministru (PM), Kay Rala Xanana Gusmão, solisita Ministra Edukasaun, Dulce de Jesus Soares atu implementa edukasaun inkluziva ba ema ho defisiénsia iha Timor-Leste.

“Husu Ministériu Edukasaun (ME) atu halo programa ba edukasaun inkluziva hodibele implementa iha eskola sira maibé tenke kolabora ho tradutora lian jestuál sira, nunee bele halo tradusaun. Programa ida-ne’e hanesan pré-programa ida tanba tradutór sira bele ko’alia ho profesór sira maibé bele halo mós esplikasaun ho jestuál ba estudante sira defisiénsia tilun,” Primeiru-Ministru Xanana dehan ba jornalista sira liuhusi semináriu nasionál kona-ba validasaun sinál jestuál iha Timor-Leste ho tema ‘Rona ho Ami-nia Matan no Ko’alia ho Ami-nia Liman,” iha salaun João Paulo Komoro, Segunda ne’e.

PM mós dehan programa ne’e labele implementa de’it ba iha ensinu báziku maibé tenke to’o ensinu sekundáriu depoiz ba nivel superiór.

Iha sorin seluk, Miistra Edukasaun, Dulce de Jesus Soares, protu halo despaxu ofisiál ida hodi estabelese língua jestuál iha programa inkluziva.

“Teknikamente ita-boot sira hatene liu fali maibé ha’u fó-hatene de’it katak ha’u prontu atu halo despaxu ofisiál ida hodi estabelese língua jestuál iha sistema edukasaun. Ne’e importante atu laiha konfuzaun ka deskriminasaun entre labarik ida ho labarik seluk,” Ministra Edukasaun dehan.

Ministra mós agradese ba ADTL no Klibur Defisiénsia Tilun Timor-Leste (KDT-TL) tanba bele servisu nakloke durante tinan hirak hodi dezenvolve liután língua jestuál iha Timor-Leste.

“Ha’u mós agradese DFAT, neʼebé fó apoiu finanseiru no sempre sai parseiru ida-ne’ebé preokupa ho inkluzaun. Ha’u hato’o ha’u-nia parabéns ba insisiativa ida-ne’e, no ha’u hein rezultadu no pedidu ofisiál hosi ita-boot sira hodi servisu ne’ebé halo durante semana ida-ne’e sai nu’udár rezultadu konkretu no legál,” Dulce tenik.

Iha fatin hanesan, Diretora Klibur Defisiénsia Tilun Timor-Leste, Crescência Madeira de Jesus, rekoñese lian jestuál Timor-Leste nian mak ezijénsia morál no nesesidade prátiku ida hodi fasilita labarik sira ho defisiénsia tilun husi idade ki’ik to’o boot.

“Fasilita komunikasaun entre defisiénsia tilun no ema ne’ebé lahó defisiénsia tilun iha família. Iha fatin serbisu no fatin públiku sira asegura katak labarik defisiénsia tilun sira bele asesu ba edukasaun no atinje sira-nia poténsia haburas merkadu servisu ba tradutór sinál jestuál,” nia dehan.

Nia esplika tuir dadus sensus 2022 hatudu katak 19% de’it husi ema ho defisiénsia sira mak iha asesu ba edukasaun.

“Enkuantu ita-nia nasaun selebra progresu boot ho taxa arrolamentu ba eskola bázika kuaze 99.5%, ho variedade jéneru, maibé realidade ba ema ho defisiénsia sira aprezenta dadus diferente sensu 2022 hatudu katak 19% de’it husi ema ho defisiénsia sira mak iha asesu ba edukasaun no lakuna boot ho 67.1 % ba ema ho defisiénsia sira,” nia subliña.

Crescência tenik ema ho defisiénsia tilun nian iha númeru literasia ne’ebe ki’ik-liu tanba laiha sinál jestuál ne’ebé rekoñese ofisialmente.

Jornalista: Osória Marques

Editór: Xisto Freitas da Piedade

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!