iklan

SAÚDE

Tinan 2026, MS sei rekruta funsionáriu permanente hamutuk 1.630

Tinan 2026, MS sei rekruta funsionáriu permanente hamutuk 1.630

Diretora Nasionál Rekursu Umanu iha Ministériu Saúde, Mary Christavaria Lopes. Imajen TATOLI/Felicidade Ximenes.

DILI, 04 Marsu 2026 (TATOLI)–Ministériu Saúde (MS), tinan ne’e, sei halo rekrutamentu ba funsionáriu permanente hamutuk 1.630 hodi bele substitui funsionáriu permanente balun ne’ebé reforma ona.

“Iha planu, tinan ida-ne’e, se biban, ita mós sei halo rekrutamentu ba funsionáriu permanente ne’ebé mak ita halo kolaborasaun ho Komisaun Funsaun Públiku, tanba fó ona ba  ita iha númeru pur volta 1.630 ital hanesan ne’e ba funsionáriu permanente nian,” Diretora Nasionál Rekursu Umanu iha Ministériu Saúde, Mary Christavaria Lopes, hateten ba jornalista sira iha Ministeriu Saude, ohin.

Nia hatutan, vaga ne’e sei vale ba munisipiu hotu iha territóriu nomós ospitál referál sira-ne’ebé mak tutela iha Ministériu Saúde, no vaga refere loke ba rejime espesiál no rejime jerál.

“Iha prosesu rekrutamentu ne’e, ita propoin ba iha rejime rua mak rejime espesiál hamutuk 1.230 no rejime jerál presiza ema hamutuk 400,” nia informa.

Nia relata, iha loron 01 fulan-Janeiru, Komisaun Funsaun Públika (CFP) implementa reforma obrigatóriu no Ministériu Saúde rejista ona funsionáriu na’in-100-resin ne’ebé tuir ona reforma obrigatóriu.

Nia dehan, liga ba reforma obrigatoriu sei la prejudika ba rekusu umanu iha Ministeriu Saúde nian, tanba ministériu foin lalais loke mós vaga kontratadu ba funsionáriu 290 ba ospitál referál sira iha territóriu.

“Vaga ne’ebé mak foin dadauk ita loke sufisiente hela, tanba vaga sira hetan pedidu husi servisu relevante sira mai iha Ministériu Saúde atu apoiu tan forsa de traballu ne’e. Kolaborasaun ho Komisaun Funsaun Públiku, ita loke tan vaga ba kontratu sira hodi koresponde ba nesesidade sira-ne’e, tanba ita lahatene ita la’o iha dalan hasoru reforma no mate ou moras ruma, iha pedidu ruma dehan urjente duni mak Ministériu Saúde tenke koresponde. Ita tenke responde maibé bainhira lae ita pauza provizóriu, ita hein haree lai ba situasaun reál,” nia dehan.

Antes ne’e, Reprezentante Prezidente Komisaun Funsaun Públika atuál Komisaria Funsaun Públika (KFP), Anita Tavares Oliveira de Jesus, informa iha tinan-2026 sei hahú implementa reforma obrigatória iha administrasaun públika, reforma ne’e hanesan pasu ida hodi kontribui ba reforma administrasaun públika inklui mós setór sanitáriu.

“Reforma obrigatóriu ne’e sei hahú ba funsionáriu hotu iha Funsaun Públika. Independentemente, husi nia rejime signifika inklui mós Profisionál Saúde sira. Ami rejista ona katak iha 100-resin liuliu Profisionál Saúde mak Enfermeiru, Parteira no Tékniku aliadu sira sei tama no reforma iha Janeiru 2026.” Anita Tavares dehan iha ámbitu selebrasaun loron nasionál saúde ba da-10, iha Ponte BJ Habibie, Bidau Santana.

Nia esplika, reforma nu’udar prosesu ida-ne’ebé atu halo modernizasaun ba estrutura, funsionamentu sira ba iha setór públiku nian, nune’e atu transforma administrasaun públika transparente ba nesesidade sosiedade nian.

“Reforma nu’udar prosesu modernizasaun ba estrutura no funsionamentu ba setór públiku ho objetivu atu transforma administrasaun públika sente liu transparente responde ba nesesidade sosiedade nian. Enjerál, buka atu otimiza jestaun rekursu umanu, mellora kualidade servisu no promove konfiansa sidadaun sira iha Estadu ida ne’e,” nia hateten.

Autoridade KFP ne’e afirma, ba Profisionál Saúde sira-ne’ebé Komisaun Funsaun Públika atu halo reforma obrigatoriamente ne’e ba sira-ne’ebé mak ba ona idade 65 ba leten. Komisaun Funsaun Públika rekoñese ba sira-nia kontribuisaun ne’ebé sira halo ba iha setór saúde nian.

“Reforma obrigatoria ho idade-65 ne’ebé fiksa ona iha lei sai hanesan pasu hahú atividade reforma nia. Fiar katak ezekusaun ne’e tulun ita to’o ba objetivu sira-ne’ebé ha’u mensiona. Komisaun Funsaun Públika rekoñese dedikasaun Profisionál Saúde sira hotu husi sira-ne’ebé kle’ur liu no sira ne’ebé foin hahú ba imi-nia kontribuisaun hodi exelente lori saúde ne’ebé besik ba ema hotu,” nia hateten.

Ba sira-ne’ebé sei sai rekursu dahuluk ba iha reforma obrigatória, Komisária KFP ne’e dehan, nia aproveita momentu sira-ne’e hotu hodi servi ho domin integridade nu’udar profisionál buka atu kuda  nia aan ho vontade servi hodi fó atendimentu ida dignu no tane aas valór husi traballu estraordinaria ne’e.

Jornalista : Feliciadade Ximenes

Editór        : Cancio Ximenes

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!