DILI, 06 Marsu 2026 (TATOLI) – Konservasaun Internasionál Timor-Leste (CITL, sigla inglés) hamutuk ho Ministériu Agrikultura, Pekuária, Peska no Floresta (MAPPF) aprezenta rezultadu peskiza kona-ba kondisaun biofíjiku tasi-okos, área ai-parapa no aspetu sósi ekonómiku iha área Lamsana-Manatutu no Hinur-Hitu-Bobonaru.
Rezultadu peskiza hatudu katak área sira ne’e iha biodiversidade mariña ne’ebé aas. Iha parte Lamsana identifika espésie 200, inklui ahu-ruin 57, ikan 25, manu-fuik 31, dugongu ka karau-tasi lima, lenuk 25 no ai-parapa iha espésie 8 ne’ebé moris iha ektare 23,97 no du’ut-tasi iha 8 ne’ebé moris iha área ektare 80,17.
Iha parte Hinur-Hitu nian identifika espésie 117, inkuli ahu-ruin 32, ikan 18, manu-fuik 26, du’ut-tasi 8 ne’ebé moris iha área ektare 25, no ai-parapa 8 moris iha área ektare 10,84.

Diretór Nasionál CITL, Manuel Mendes, hateten peskiza ida-ne’e hala’o durante tinan rua, entre 2024 no 2025, hanesan parte husi implementa Programa Solutions for Marine and Coastal Resilience (SOMACORE), ne’ebé serbisu hamutuk ho MAPPF.
“Programa ne’e nia objetivu prinsipál atu hametin saúde ekosistema, peska, reziliénsia ba risku, kreximentu sosioekonómiku, nomós boa governasaun, lideransa efetivu ho parseiru sira”, Manuel Mendes hateten iha ámbitu semináriu nasionál fahe rezultadu peskiza kona-ba biofíjiku tasi-okos, área ai-parapa no sosiuekonómiku, iha Timor Plaza, ohin.
Nia esplika katak peskiza ida-ne’e envolve preskizadór timoroan hamutuk na’in-16, no identifika mós espésie balun ne’ebé ameasa atu lakon, hanesan lenuk, ahu-ruin, ikan sira iha ahu-ruin, makikit no dugongu.
Tuir Manuel Mendes, protesaun ba área sira ne’e importante atu asegura sustentabilidade rekursu mariñu no mós bele promove turizmu mariñu iha Timor-Leste.

Sekretáriu Estadu Peska, Domingos dos Santos, hateten programa SOMACORE importante atu hametin saúde ekosistema, peska no reziliénsia hasoru risku sira.
Nia dehan utilizasaun sustentavel rekursu biolójiku akuátiku, liuliu rekursu peskeiru presiza dadus no informasaun baze sientífiku husi peskiza atu ajuda Governu halo planu jestaun ne’ebé apropriadu.
Tuir Programa IX Governu Konstitusional, dezenvolvimentu ekonomia Timor-Leste sei fó atensaun ba Ekonomia Azúl, ne’ebé atividade ekonómika bazeia ba tasi no oseanu, hanesan peska, akikultura, transporte marítima, turizmu mariñu no atividad seluk sei sai prioridade.
Nia dehan atu garante sustentabilidade rekursu biolójiku akuátiku no peskeiru presiza konserva no proteje área importante sira hanesan ekosistema kosteira no mariña hodi asegura nia sustentabilidade.
Nune’e mós Timor-Leste hola parte no responsabiliza ba Objetivu Dezenvolvimentu Sustentavel, liuliu asegura meta 14 (ODS 14).

Timor-Leste hamutuk ho nasaun lima seluk – Indónezia, Malázia, Filipina Papua Nova-Giné, no Illa Solomaun – hola parte Coral Triangle Initiative on Coral Reef Fisheries and Food Security (CTI-CFF), ne’ebé deklara iha Manado-Indonézia, iha loron 15 Maiu 2009, atu proteje biodiversidade mariña iha rejiaun Triángulu Korál.
Sekretáriu Estadu afirma katak rezultadu husi levantamentu dadus ida-ne’e sei uza hanesan informasaun bázika atu apoia estabelesimentu área tara-bandu tasi ka área protejida mariña.
Peskizadór Deonísio Rangel, finalista Departamentu Peska Siénsia Mariña husi Universidade Nasionál Timor Lorosa’e (UNTL), sente orgullu bele envolve iha peskiza ida-ne’e. “Ida-ne’e pasu pozitivu mai ha’u atu ba futuru halo peskiza espesífika hodi kontribui ba planu Governu nian , liuhusi Ekonomia Azúl”, nia promete.
Jornalista: Arminda Fonseca
Editora: Maria Auxiliadora




