DILI, 14 Marsu 2026 (TATOLI) – Governu liuhusi Ministériu Ensinu Superiór, Siénsia no Kultura (MESSK) fó ona lisensa operasionál ba Institutu Superiór Teknolojia Saúde (ISTS) ho nia programa haat hanesan Fisioterapia, Oftalmolojia, Laboratóriu no Medisina Jerál.
Ministériu Ensinu Superiór, Siénsia no Kultura, José Hónorio da Costa Pereira Jerónimo, informa katak lisensa operasionál ida-ne’e, bazeia ba Despaixu ministérial númeru 8/11/MESCC/2026, atu hala’o nia prosesu aprendizajen ba estudante sira.
Depois halo operasaun liu tinan ida ezistente, tuir autoridade governativa ne’e, Ajénsia Nasionál Avaliasaun no Akreditasaun Akadémika (ANAAA) sei ba halo avaliasaun.
“Dahuluk, tenke hatene sira-nia kursu sira-ne’e, kursu integradu, tanba ne’e tékniku sira haree no ami halo avaliasaun ba Institutu Superiór Teknolojia Saúde, klaru sira iha edifísiu di’ak, saladeaula no mós profesór nune’e ami fó lisensa MBBS ba sira hanesan mós MBBS iha UCT,” Ministru José Hónorio dehan ba jornalista sira, iha nia kna’ar fatin, Kolmera, Dili, Sesta ne’e.
Nia esplika, MBBS ne’e katak Bachelor of Medicine no Bachelor of Surgery, signifika foku ba formasaun bázika médiku nian, inklui siénsia médika no prátika sirurjia.
MESSK, José Hónorio da Costa Pereira Jerónimo reforsa katak MBSS ne’e eziste de’it país haat hanesan India, Pakistan, Inglatera no Austrália, tanba ne’e Timor-Leste tenke adapta ho situasaun sira-ne’e. Nune’e, MESKK sei lori kurríkulu padraun nasionál no mós sistema kualifikasaun nasionál, ba Konsellu Ministru para diskute tanba dekretu lei rua ne’e nesesidade tebes ba Timor-Leste (TL).
“Tanba saida ami hadi’a padraun kurríkulu nasionál ? Primeiru tenke ajusta ho CPLP tanba ita parte ba CPLP. Segundu ita ajusta ba ASEAN tanba ita membru ASEAN,” nia esplika.
Enkuantu, Prezidente Fundasaun ISTS, Feliciano Pinto haktuir, ISTS eziste iha 2017 la’o to’o mai 2026, tanba hakarak iha lisensiamentu husi Governu.
“Ami harii buat ida hakarak la’o tuir Lei, tanba ne’e hahú husi 2017 to’o 2026 fulan-Fevereiru foin hetan lisensa operasionál,” Feliciano dehan.
Hanesan Fundadór ISTS subliña, ISTS eziste tanba maihusi konsiénsia hanesan pesoal saúde ida, hakarak fó kontribuisaun ba dezenvolvimentu ba nasaun liliu iha área saúde.
“Ha’u husu ba ha’u-nia an, se ha’u ema saúde ida labele harii instituisaun ida, ema ne’ebé la’ós área saúde bele harii instituisaun. Entaun ha’u iha responsabilidade ida ho kolega sira atu harii instituisaun. Maibé, atu harii ami haree ba longo prazo hodi aposta ba kualidade la’ós kuantidade. Fatin ba kurtu prazu iha Koléjiu São Miguel Arcanjo, médiu prazu ho longo prazo iha Metinaru.
Nia dehan, momentu ne’ebá sira submete dokumentu ba MESSK iha departamentu hitu mak hanesan, Farmasia, Laboratóriu, Fisioterapia Oftalmolojia, Gerontolojia, Obsetrisia ho MBBS maibe MESSK aprova de’it departamentu haat.
Departamentu haat ne’ebé MESSK aprova ne’e mak Fisioterapia, Oftalmolojia, Laboratóriu no Medisina Jerál. Ida-ne’e mak iha ona aprovasaun no publika ona iha Jornál Repúblika.
ISTS prepara ona rekursu umanu (dosente) timoroan kompostu husi profesór doutór na’in-ida, doutoramentu na’in-sia, Kandidatu doutoramentu na’in-tolu, mestradu na’in-20, Kandidatu mestradu na’in-lima, lisensiatura na’in-15. Aleinde ne’e, dosente husi internasionál mak profesór na’in-lima, doutoramentu na’in-15 no mestradu na’in-lima.
Daudaun ne’e, ISTS hahú loke ona rejistrasaun ba estudante foun tinan akadémiku 2026, ne’ebé faze primeiru hahú husi 09 Fevereiru to’o loron-30 fulan-Marsu tinan-2026. Segundu faze hahú husi 01 to’o 30 Maiu ne’e, no faze datoluk hahú husi 01 Maiu to’o 30 Novembru tinan ne’e.
Entretantu, propina ba departamentu Fisioterapia, Laboratóriu, Oftalmolojia kada semester ho kustu $200 no ba departamentu MBBS/medisina ho kustu $450.
Aleinde ne’e, ISTS sei konstrui mós dormitóriu ba estudante sira-ne’ebé mai husi estranjeiru, maibé sei ba liu programa MBBS. Maibé, dudaun ne’e sira iha saladeaula neen to’o 10, no klase ida-ne’ebe mai husi rai-li’ur sei fasilita timoroan na’in-lima ba tinan ida.
“Ha’u servisu hamutuk ho Fundasaun São Miguel Arcanjo, nune’e sei halo asrama (Dormitóriu) ida, tanba nia dezeñu hetan ona aprovasaun hein halo lansamentu de’it,” nia dehan.
Valente da Silva mak nomea ba Reitór ba ISTS. Prezidente Fundasaun ISTS, hatutan nomesaun ba reitór dahuluk sei haree ba nia kualifikasaun minimál tenke doutoramentu, maibé agora iha ona Reitór foun ho naran Valente da Silva.
“Depoiz simu tiha estudante foun ami sei fó pose ba reitór ho nia estrutura iha fulan-Maiu nia laran,” Fundadór ne’e dehan.
Profile ISTS
ISTS nu’udar Ensinu Superiór Privadu iha Timor-Leste husi Fundasaun Intelijente Santo António (FISA), ofisialmente prienxe rekezitu no lisensamentu operasionál husi Ministériu Ensinu Superiór, Siénsia no Kultura (MESSK).
Institutu Superiór Teknolojia Saúde eziste ho rekursu umanu seniorista husi profesionál saúde no Eis-Titular Ministériu Saúde, internasionál ho kualifikasaun nível edukasaun doutoramentu, mestradu no espesialista.
Prezidente Fundasaun dehan ISTS ho nia programa estudu haat ne’ebé úniku, diferente no hahú ho inovasaun siénsia, kompetensia profisaun, sistema akadémika, polítika no estratejia ne’ebé adota padraun internasionál ho baze teknolojia, armoniza kurríkulu no kompeténsia husi rai-li’ur hodi prodús rekursu umanu atu kompete iha vaga internasionál.
ISTS koopera ho parseiru internasionál hodi loke medisina jerál/MBBS ho maneira estudante no Dosente husi estranjeiru India no kria kooperasaun iha nível internasionál hanesan Universidade husi Indonézia, Filipina, Malázia, Austrália no seluktan inklui Asosiasaun Profesionál saúde iha rai-laran atu investe fasilidade biblioteka, laboratóriu língua, labskill kada departamentu, password Wifi kada estudante, no seluktan.
ISTS planea, ba futuru sei prepara Koléjiu hodi fasilita prosesu aprendizajen akadémiku ne’ebé sei Integra edukasaun formál, naun-ormál no informál ba estudante hanesan programa kursu língua, regra obrigatóriu komunikasaun lian Internasionál tuir oráriu, Merenda Universitáriu iha kampus, apresia talentu estudante no apoiu hodi promove ba nível internasionál.
Vizaun
Estabelese ISTS privadu ne’ebé diferente, kuñesidu, garante kualidade, ho base 4G mak Good Competence Communication Good Personality Mentality and Good Pleacement Pre iha nível nasionál no internasionál 2030.
Misaun
- Implementa atividade aprendizajen ho kreativu no inovativu no ba apredizajen iha ISTS hodi prodús rekursu umanu ne’ebé profisaun independente.
- Implementa atividade peskiza neʼebé inovativu no dezenvolvimentu baze sientista no teknolojia ho baze 4G.
- Implementa servisu komunitáriu hanesan tipu responsavel sosiál independente ho baze 4G.
- Aplika tipu jestaun ne’ebé di’ak ho baze 2G (Good University an Gavernance) hodi atinje akadémiku ne’ebé armonia, dezenvolve Independente hodi hasa’e prestasaun servisu kompetente 4G.
- Asegura relasaun (Networking ho Asssosiasaun, Institutu relevante ho kualidade graduadu iha Instituto Superior Tecnologia e Saúde.
Fasilidade ISTS
Funsionamentu sala aprendizajen kompletu ho projetór, loker ba estudante no dosente sira. Iha laboratóriu, língua, área obrigatóriu, kulia lian internasionál. Nune’e mós Klinika, LabSkil, Programa Desportu, Múzika tuir talentu estudante nian. Eleva Talentu Estudante, password WIFI, kada estudante/semestrál. Aleinde ne’e asesu biblioteka elektrónika.
Entretantu, Vivek Kumar Jaiswal, National Vidya Foundation India, informa ezisténsia ISTS ne’e prepara millaun ida sorin iha tinan dahuluk no bele aumenta ba millaun balun iha tinan-limania laran.
“Ami sei uza sira-nia fasilidade sira ba universidade ISTS. Ami iha esperiénsia tinan-27 iha setór edukasaun. Ami foin hetan lisensa no hein atu hahú iha tinan ne’e nia rohan,” nia dehan.
Iha sorin seluk, Prezidente Fundasaun Koléjiu São Miguel, Armindo Caetano, dehan prezensa ISTS iha Edifísiu São Miguel nu’udar pasu estratéjiku ida atu hametin setór edukasaun iha Timor-Leste.
“Ami-nia vizaun mak transforma fatin ne’e sai fali sentru ba koñesimentu ne’ebé integradu, hodi apoiu formasaun ba foin-sa’e sira iha área saúde nian,” Armindo dehan.
Responsavel ba São Miguel haktuir tan katak Koperasaun entre Colegio São Miguel Arcanjo no ISTS la’ós de’it kona-ba aluger de’it maibé ne’e mak Parseria Estratéjika Institusionál.
“Ami servisu hamutuk hodi masimiza uzu instalasaun sira ne’ebé iha, nune’e bele fó benefísiu ba dezenvolvimentu akadémiku iha ita-nia rain,” nia subliña.
Kona-ba durasaun kontratu, Fundadór Koléjiu São Miguel akresenta, kooperasaun ne’e ba tempu-naruk hodi garante kualidade no estabilidade ba prosesu aprendizajen.
“Ami foka ba kooperasaun tempu-naruk (longo prazo). Kompromisu ne’e importante tebes hodi garante estabilidade ba prosesu aprendizajen, nune’e ISTS bele foka de’it ba kualidade ensinu ba sira-nia estudante sira ho hakmatek. Bainhira iha futuru ISTS sente iha kbiit no hamriik mesak, kontratu la estende tan,” nia dehan.
Jornalista : Osória Marques
Editór : Rafael Ximenes de A. Belo




