DILI, 23 Marsu 2026 (TATOLI)—Ministériu Saúde hamutuk ho Organizasaun Mundiál Saúde iha Timor-Leste hala’o Simpóziu Nasionál ba loron Mundiál Tuberkuloze atu halo asaun no atu fó kompromisu foun ba saúde públiku.
“Ha’u sente onradu tebes atu ko’alia ba ita-boot sira hotu iha simpóziu nasional ida-ne’e, ne’ebé realiza iha selebrasaun loron Mundiál Tuberkuloze, loron ida-ne’ebé bolu ita atu hanoin, hodi halo asaun no atu fó kompromisu foun ba saúde públiku,” Vise Ministru ba Fortalesimentu Institusionál Saúde, Jose Magno dos Reis, hateten ba partisipante sira liuhusi nia diskursu iha Novu Turismu,ohin.
Nia hateten, tuberkuloze sei nafatin sai hanesan dezafiu boot ida ba saúde iha Timor-Leste. Maske iha ona progresu sira iha tinan ikus ne’e, moras ida-ne’e sei afeta maka’as komunidade liu-liu sira ne’ebé vulneravel liu. Persisténsia ida-ne’e hatudu katak luta hasoru tuberkuloze la’ós de’it problema médiku maibé mós problema sosiál, ekonómiku no institusionál.
Iha kontestu ida-ne’e, fortalese instituisaun sistema saúde sai importante tebes ho sistema saúde ida-ne’ebé forte, reziliente no organiza di’ak mak importante atu asegura prevensaun, deteksaun sedu, tratamentu efetivu no akompañamentu adekuadu ba pasiente tuberkuloze sira.
Dahuluk, reforsa kapasidade servisu saúde sira. Asegura katak unidade hotu, husi postu saúde to’o ospitál referénsia iha rekursu umanu kualifikadu, iha meiu deteksaun modernu no medikamentu esensiál sira ba TBC.
Daruak, hadi’a governasaun no koordenasaun institusionál. Importante atu iha ligasaun di’ak entre nivel oioin sistema saúde nian no mos ho setor relevante seluk, atu responde ho maneira integrada no efisiente ba tuberkuloze.
Datoluk, investe iha vijilánsia epidemiolojia no sistema informasaun. Dadus ne’ebé loos no atualizadu mak importante atu orienta politika públika, monitoriza rezultadu no asegura transparénsia asaun sira.
Dahaat, envolvimentu komunidade. Partisipasaun ativu husi komunidade importante atu hamenus stigma kona-ba tuberkuloze, promove aderénsia tratamentu no reforsa asaun prevensaun sira.Tenke
Dalimak, fortalese parseria sira. Tenke rekoñese papel importante husi parseiru nasionál no internasionál sira iha apoiu tékniku no finanseiru ba nasaun ida-ne’e. Kolaborasaun kontinuada mak importante atu atine objetivu hamutuk.
“Atu halakon tuberkuloze presiza kompromisu kolektivu. Ita la bele husik ema ida hela iha kotuk. Kazu ida-ne’ebé la deteta ka la trata la’ós deit risku ba ema ida, maibé mós ba sosiedade tomak. Nu’udar Governu, ita reafirma ita-nia kompromisu atu kontinua investe iha sistema saúde, promove reforma sira-ne’ebé garante kualidade, ekidade no asesu universál ba kuidadu saúde,” José haktuir.
Nia afirma, kombate hasoru tuberkuloze sei nafatin sai prioridade iha ajenda saúde públiku no ahato’o agradesimentu ba profisionál saúde sira-nia dedikasaun no sakrifísiu loro-loron iha liña oin b aluta kombate tuberkuloze.
“Ba komunidade, ita apela atu kolabora, hamutuk no konfia ba servisu saúde sira. No ba ema hotu ne’ebé marka iha simpóziu ida-ne’e, ha’u enkoraja partisipasaun ativu, partilla koñesimentu no konstrui solusaun inovadora hamutuk, ho determinasaun no unidade, ita bele manán hasoru tuberkuloze no konstrui futuru ida-ne’ebé saudavel liu ba Timor-Leste,” nia dehan.
Iha fatin hanesan, Reprezentante Organizasaun Mundial Saúde, iha Timor Leste, Arvind Mathur, dehan simpóziu nasionál TBC ida-ne’e ne’ebé konvoka hosi Ministériu Saúde, INSP-TL, no OMS, bainhira Loron Mundiál TBC 2026 no hafoun rezolusaun koletiva atu hakotu moras tuberkuloze iha Timor-Leste.
“Enkontru ida-ne’e oportunu no estratéjiku. Ida-ne’e permite ita la’ós de’it atu reflete kona-ba progresu, maibé importante liu, atu aliña iha asaun desizivu sira ne’ebé presiza atu aselera ba hakotu TB. Timor-Leste hatudu ona lideransa louvavel hodi tradús kompromisu globál sira ba rezultadu tanjível sira. Espansaun ba diagnóstiku molekulár lalais, hametin ba vijilánsia integradu bazeia ba kazu, no aumentu integrasaun ba servisu sira TB nian iha kuidadu saúde primáriu sira hotu aliña ho orientasaun ikus liu hosi OMS no prátika di’ak liu iha mundu,” Arvind Mathue informa.
Nia dehan, inovasaun sira hanesan teknolojia adezaun dijitál no sistema apoiu sira ne’ebé sentradu iha pasiente maka partikularmente notavel, sira reflete sistema ida ne’ebé mak aumenta ba beibeik orientadu ba dadus, sentradu ba ema, no lidera ba siénsia. Ida-ne’e mak saida maka Loron OMS 2026 bolu globál “Hamutuk ba Saúde, Hamriik ho Siénsia” ezije baema hotu.
OMS nu’udar Sekretariadu ba Estadu-membru sira, nu’udar asesór polítika ne’ebé neutru no ita-boot fiar no nu’udar konvokadór, hamriik metin ho ita-boot sira.
“Ami sei kontinua lori orientasaun téknika avansadu, evidénsia globál, no apoiu estratéjiku, no la’o iha viajen ida-ne’e hamutuk ho Ministériu Saúde no parseiru sira hotu. Maibé ikus mai, rítmu progresu nian sei determina hosi forsa propriedade nasionál no aten-brani husi desizaun nasionál sira inklui investimentu doméstiku ne’ebé matenek no aas liu,” nia dehan.
Tema Loron Mundiál TB nian fó hanoin mai ita katak hakotu TB iha alkansa. Tanba ne’e, mai ita aproveita momentu ida-ne’e atu hakat ho desizivu husi promesa ba asaun maibé ho urjénsia, husi dependénsia ba sustentabilidade no husi progresu inkrementál ba impaktu aseleradu.
Jornalista : Felicidade Ximenes
Editór : Cancio Ximenes





