Author
Leonardo Ximenes
Email: leoximenes89@gmail.com
Akademista husi Universidade da Paz
Tinan-tinan, universidade sira iha Timor-Leste fó graduasaun ba estudante rihun ba rihun liuhosi serimónia graduasaun oioin. Diploma sira ne’e fó ho esperansa aas, la’ós de’it ba graduadu sira, maibé mós ba sira-nia família, sosiedade no nasaun. Maibé, iha tempu hanesan, debate públiku ida dalabarak iha ton síniku ida: “Karik númeru graduadu sira aumenta, tansá maka dezempregu sei aas nafatin?” Iha debate ne’e, dala barak ema fó sala ba edukasaun.
Vizaun ida-ne’e presiza atu ezamina filafali ho klaru no justu liután. Esensialmente, edukasaun la dezeña atu garante automatikamente empregu. Edukasaun funsiona atu forma koñesimentu, abilidade, karakter, no abilidade atu hanoin ho krítiku no adaptativu. Entretantu, empregu hanesan produtu ida husi dinámika ekonómika, polítika governu nian, kapasidade setór privadu, no kondisaun merkadu traballu. Halo komparasaun ba edukasaun ho kriasaun empregu maka erru konseptuál ne’ebé perigozu.
Iha Timor-Leste, dezempregu edukadu kompriende di’ak liu hanesan asuntu estrutural ida. Ekonomia nasionál domina nafatin hosi setór limitadu, ho industrializasaun ne’ebé ladún dezenvolve no absorsaun traballadór formál ne’ebé ki’ik. Setór privadu seidauk dezenvolve ho ótimu hodi akomoda númeru graduadu universitáriu ne’ebé barak. Nu’udar rezultadu, graduadu barak iha kualifikasaun akadémika maibé laiha oportunidade empregu ne’ebé adekuadu.
Narrativa ne’ebé fó sala ba edukasaun ba dezempregu iha potensiál atu iha impaktu grave ba tempu naruk. Aleinde hafraku jerasaun foun nia konfiansa ba valór edukasaun, narrativa ida-ne’e mós bele enkoraja polítika sira-ne’ebé laloos, hanesan hamenus investimentu iha setór edukasaun. Maibé, edukasaun maka fundasaun prinsipál ba dezenvolvimentu rekursus umanus no independénsia nasionál.
Dezempregu entre graduadu sira tenke sai hanesan xamada ida ba governu atu implementa reforma sistémiku sira. Relasaun entre edukasaun, planeamentu ekonómiku, no polítika empregu presiza atu armoniza. Enkuantu kurríkulu tenke relevante ba nesesidade nasionál sira, ida-ne’e tenke akompaña ho kriasaun klima investimentu, hametin empreendedorizmu, inovasaun, no kria oportunidade empregu ne’ebé sustentável.
Importante atu komprende katak edukasaun la’ós solusaun lalais ida, maibé investimentu ida ba tempu naruk. Nasaun ida-ne’ebé forte la’ós ida-ne’ebé ho graduadu uitoan de’it, maibé ida ne’ebé bele aproveita poténsia hosi graduadu sira hodi dudu kreximentu ekonómiku, dezenvolvimentu sosial-edukativu, hadi’a kualidade servisu públiku sira, hasa’e kompetitividade iha merkadu servisu no hametin bem-estar sosiál.
Tanba ne’e, diskursu públiku kona-ba graduasaun no dezempregu presiza atu orienta filafali. Kestaun ne’e la’ós kona-ba fallansu husi estudante, dosente, ka universidade sira, maibé kona-ba prontidaun sistema dezenvolvimentu nasionál. Edukasaun no empregu la’ós entidade rua ne’ebé kontra malu, maibé elementu rua ne’ebé komplementa liu husi simbioze-mútua no tenke serbisu hamutuk iha planeamentu polítika no estratéjika ne’ebé koerente.
Iha dezafiu atuál nia leet, Timor-Leste presiza narrativa ida-ne’ebé konstrutivu ida-ne’ebé selebra foin-sa’e sira-nia esforsu atu aprende no kontribui. Edukasaun maka fundasaun. Estadu no parte interesada hotu-hotu nia knaar maka atu transforma fundasaun ne’ebá ba oportunidade loloos ba nasaun nia futuru.
Aleinde ne’e, nasaun presiza ho aten-barani atu hadook-an hosi padraun tuan ne’ebé depende liu ba setór limitadu no gastus públiku. Kriasaun empregu sei la aumenta maka’as bainhira laiha estratéjia ba dezenvolvimentu ekonómiku ne’ebé diversifikadu. Hametin agrikultura ho valór akresentadu, peskas, turizmu sustentável, indústria ki’ik no médiu sira, no ekonomia kriativu tenke sai prioridade ida-ne’ebé loos, la’ós de’it diskursu polítika nian.
Iha parte seluk, ensinu superiór mós presiza atu orienta ba hametin abilidade tranzisaun nian hosi kampus ba servisu-fatin. Programa estájiu estruturadu sira, kolaborasaun universitáriu sira ho setór privadu, inkubadór empreendedorizmu nian, no hametin abilidade kmaan sira maka ponte krusiál sira entre lisensiatura sira no empregu. Maibé, esforsu sira-ne’e sei la efetivu bainhira laiha apoiu hosi ekosistema ekonómiku ne’ebé saudavel.
Governu iha papél estratéjiku hanesan ponte ida. Governu la’ós de’it iha knaar atu hasai regulamentu sira maibé mós atu kria klima ida ne’ebé enkoraja investimentu, loke kampu traballu iha area rural, proteje negósiu lokál sira, no loke oportunidade sira ba inovasaun ba jerasaun foun sira. Polítika empregu ne’ebé adaptativu no bazeia ba dadus maka xave atu prevene graduadu sira atu labele sai dadur iha dezempregu ne’ebé prolongadu.
Liután, sosiedade mós presiza muda nia perspetiva. Graduadu sira hosi fakuldade la’ós todan sosiál ida, maibé hanesan rikusoin nasionál ida. Sira maka fonte ida ba ideia sira, forsa ida ba mudansa, no esperansa ba futuru. Bainhira graduadu sira laiha serbisu, la’ós de’it sira nia abilidade individuál maka tenke kestiona, maibé presija mos hare sistema ne’ebé iha fornese ona espasu ne’ebé justu ba sira atu buras no kontribui ka lae.
Dezempregu edukadu tenke sai espellu ida ba avaliasaun koletiva. Ida-ne’e ezije korajen atu reforma polítika sira dezenvolvimentu nian, aliña edukasaun ho diresaun ekonómika, no asegura katak kreximentu la’ós de’it rejista iha númeru sira maibé mós sente iha komunidade nia moris reál.
Ikusmai, edukasaun no serbisu labele koloka hanesan opostu polar. Edukasaun maka fundasaun ba dezenvolvimentu umanu, enkuantu serbisu maka meiu ida ba auto-atualizasaun no sustentabilidade. Rua ne’e sei iha signifikadu de’it bainhira integra iha vizaun dezenvolvimentu nasionál ida ne’ebé inkluzivu no ba tempu naruk.
Konkluzaun
Dezempregu edukadu iha Timor-Leste labele kontinua komprende hanesan fallansu husi edukasaun nian. Asuntu ida-ne’e presija hare ho loloos liu hanesan dezafiu sistémiku ida iha sinerjia edukasaun nian ho diresaun dezenvolvimentu ekonómiku no polítika empregu nasionál. Edukasaun kumpre ona ninia knaar hanesan fundasaun ba formasaun no dezenvolvimentu rekursus umanus, maibé fundasaun ida-ne’e seidauk hetan apoiu tomak hosi sistema ida-ne’ebé iha kapasidade atu konverte sira ba oportunidade iha empregabilidade no serbisu loloos.
Tanba ne’e, edukasaun no empregu labele iha kontradisaun maibé tenke dezeña atu serbisu hamutuk iha vizaun dezenvolvimentu ida ne’ebé koerente. Estadu iha obrigasaun atu kria klima ida-ne’ebé enkoraja kriasaun empregu, enkuantu sosiedade presiza valoriza edukasaun nu’udar investimentu longu prazu, la’ós simplesmente dalan badak ba empregu instantaneu.
Timor-Leste la falta graduadu sira, maibé sei luta hela atu harii sistema ida-ne’ebé bele kaptura sira-nia potensiá. Iha ne’ebá maka nasaun nia dezafiu no esperansa.
***




