LIKISA, 24 Maiu 2026 (TATOLI)-Prezidente Repúblika, José Ramos-Horta, hateten festivál kafé Leorema Bazartete Likisa (LEOBALI), nu’udar inisiativa krusiál atu valoriza kafé la’ós de’it, nu’udar komérsiu maibé parte integral husi instória no kultura Timor-Leste nian.

Xefe Estadu hato’o asuntu ne’e bainhira loke ofisialmente festivál ne’e iha Leorema iha finde semana foinlalais ne’e, hodi hamosu esperansa foun atu hametin ligasaun entre populasaun urbana no agrikultór sira iha foho, hodi promove kafé lokál nu’udar produtu identidade nasionál.
Tema husi festivál ne,e maka “Lori Sidade Mai Foho” sai nu’udar konvite ida ba komunidade sira iha sidade atu vizita fatin produsaun, hodi haree rasik kualidade kafé Timor-Leste. Liuhusi eventu ne’e, festival lori merkadu besik liu ba produtór sira, no kria oportunidade ba agrikultór sira atu fa’an diretu ba konsumidór sira.
“Kafé ne’e produtu ida importante tebe-tebes ba Timor nia istória. Ohin mai iha ne’e mós atu partisipa hamutuk ho imi ba feira kafé,” dehan Prezidente Horta iha ninia intervensaun.
Iha ámbitu festival ne’e, Xefe Estadu husu ba Governu atu foku ba dezenvolvimentu kafé ne’ebé sustentável hodi responde ba demanda mundiál ne’ebé sa’e daudaun.
Horta dehan festivál ne’e bele lori impaktu ekonómiku ba futuru, presiza iha mudansa kualitativa iha terrenu, hanesan hasai no halo reflorestasaun ba kafé sira ne’ebé tuan ona ho viveiru foun ne’ebé iha kualidade.
Nune’e mós halo jestaun di’ak no implementa téknika tesi kafé hodi aumenta ninia produtividade. Agrikutór kafé tenke iha vizaun globál hodi moderniza prosesamentu atu kafé Timor-Leste bele kompete iha merkadu internasionál, ne’ebé agora ho demanda boot husi Xina no Índia.
Iha fatin hanesan Jerente Kafe Leobali, Emanuel Lobato, hateten katak tema ne’e reprezenta vizaun ida hodi prepara komunidade ba dezentralizasaun podér lokál, nune’e komunidade sira labele konsentra de’it iha kapitál Dili, maibé filafali mai idaidak nia hela fatin atu dezenvolve nia rain.
“Ita uza plantasaun kafá hodi dezenvolve turizmu komunitáriu no loke oportunidade ba dezenvolvimentu ekonómiku sira seluk, liuhusi promosaun produtu hortikultura, florikultura, no pekuária,”nia hateten.
Atuálmente, Kafe Leobali daudaun ne’e jere plantasaun ho luan ektares 6,3 no fó servisu ba ema na’in 11 ne’ebé sei aumenta tan na’in 15 iha tempu kolleta nian.
Kona-bá kestaun merkadu, produtu Kafé Leobali sirkula ona iha rai-laran no esporta mós bá nasaun neen (6) hanesan Indonézia, Malázia, Singapura, Portugál, Nova Zelándia, no Kanadá. Ba tinan ne’e, Leobali planeia atu komesa esporta produtu kafe bá Xina liuhusi kooperasaun ho Embaixada Xina iha Timor-Leste.
Kafé Leobali mós fasilita ona home stay ho presu dollar $25 ba kalan ida, inklui matabixu, hodi oferese atendimentu ba vizitante sira hodi koko diretamente kafé Leobali.
Maibé Emanuel rekoñese katak dezafiu boot liu mak kestaun rekursu umanu, tanba komunidade barak seidauk iha koñesimentu di’ak kona-ba implementasaun turizmu komunitáriu integradu tanba ne’e presiza formasaun no sosializasaun liután husi instituisaun relevantes sira.
Nune’e mós Ministru Agrikultura, Pekuária, Floresta no Peska (MAPPF), Marcos da Cruz, fó apresiasaun boot ba inisiativa ne’e tanba kafe sai ona nu’udar identidade nasionál Timor-Leste nian.
“Setór kafé iha papel importante tebes ba ekonomia familiár. Governu iha obrigasaun atu kontinua aumentu produsaun no halo reflorestamentu liuhusi kuda fali ai-mahon hodi proteje plantasaun kafe sira,” dehan Ministru MAPPF.
Entertantu, festivál LEOBALI, realiza tanba servisu hamutuk entre Prezidensia Repúblika, MAPPF, SEKOOP, Sentru Formasaun Tibar, no autoridade lokál sira.
Ba futuru, Leobali planea atu transforma festivál ne’e sai eventu anuál tanba ne’e sei realiza filafali eventu Leobali Inter Treinamentu Turizmu iha fulan-Agostu tinan ida ne’e.
Iha atividade Festival LEOBALI la’ós de’it fa’an kafé, maibé sai mós espasu edukativu Prezidente José Ramos Horta ho komitiva koileta kafé no vizita stand sira, ne’ebé hatudu prosesu husi kafé-fuan to’o sai kafé-midar ne’ebé prontu atu hemu.
Jornalista ːFrancisco da Costa Sony
Editór ː Florencio Miranda Ximenes





