iklan

KOVALIMA, POLÍTIKA

MAPPF planea reabilita irrigasaun Maucola -Tafara iha Kovalima

MAPPF planea reabilita irrigasaun Maucola -Tafara iha Kovalima

Ministru Agrikultura, Pekuária, Peska no Floresta, Marcos da Cruz, no Diretór PT. Minarta Dutahutama, Usman Lameko, asina kontratu hodi konstrui irrigasaun Maukola, iha Kovalima. Foto TATOLI/Arminda Fonseca

KOVALIMA, 23 Juñu  2026 (TATOLI) – Ministériu Agrikultura Peska, Pekúaria no Floresta (MAPPF), planeadu ona atu reabilita irrigasaun iha Maucola no Tafara hodi fasilita agrikultór sira ,iha munisípiu Kovalima atu hasa’e produsaun agrikola iha rai laran.

“ Natar iha Kovalima ita reabilita ona irrigasaun iha Oebaba mota entre Ainaro ho Kovalima to’o agora la’o di’ak.Tanba ne’e ba oin Kovalima iha irrigasaun boot rua mak tama ona planu reabilitasaun mak hanesan irrigasaun Tafara no Maucola. ita hein iha tinan ikus 2026 ne’e ita seidauk bele avansa maibé 2027 ita bele hahú”, Diretór Jerál Agrikultura Kafé no Planta Indústria, Martinho Laurentino Soares,hato’o iha salaun EGP

Kona-ba orsamentu reabilitasaun, Daudaun sei la’o hela husi Nasionál MAPPF halo esforsu hodi  aprezenta ba KAFI, sekretariadu Grande Projetu,  nune’e espera projetu rua referidu tama iha konstrusaun.

Razaun atu hadia irrigasaun tanba fatin referidu pontesiál tebes atu hasa’e produsaun hare kulit, nune’e ho konstrusaun irrigasaun bele fasilita agrikultór sira hodi bele aumenta produsaun hare kulit tanba Timor-Leste importa foos maka’as ho investimentu.

Governu bele hadia produsaun rai laran la signifika atu taka importasaun husi rai li’ur,  maibé bele halo balansu pelumenus meadu husi ai-han bele prodús iha rai-laran.

“Ita nia produsaun kuaze metadu husi nesesidade anuál, nia  kestaun  distribuisaun mak seidauk di’ak, tanba munisípiu ne’ebé prodús hare kulit mak hanesan, Kovalima, Baucau ,Vikeke, Manatutu no Bobonaro, maske munisípiu sira laiha natar laiha oportunidade hetan produtu sira ne’e tanba kestaun presu no distribuisaun”,nia informa

“ Ita agora buka hela nune’e ita bele estabelese folin hare kulit ne’ebé ho razoavel hodi nune’e agrikultór labele sente prezudikadu nune’e Governu labele gasta osan barak liu haree ba produtu lokál”,  nia dehan.

Tuir dadus ne’ebé mak asesu produsaun hare kulit 2025 , iha munisípiu Kovalima tonelada hamutuk 3.013 tanba agrikultór sira halai Natar hamutuk etare 2,785 ne’ebé mai husi postu administrativu sira hanesan Zumalai, Fatumea, Suai no Tilomar.

Jornalista: Celestina Teles

Editor: Florencio Miranda Ximenes

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!