DILI, 09 Jullu 2026 (TATOLI)—Ministériu Saúde hahú prepara planu ba Orsamentu Jerál Estadu ba tinan 2027 molok hato’o ba Komisaun Revizaun Orsamentu (KRO) tanba orsamentu ne’e la’ós de’it dokumentu finaseiru maibé instrumentu polítika ida-ne’ebé determina oinsá atu investe ba saúde povu nian iha Timor-Leste.
Vise-Ministru Fortalesimentu Instituisionál Saúde, José dos Reis Mango, hateten loron ida-ne’e hanesan oportunidade importante ida atu Ministériu Saúde hahú prepara planu orsamentu Jerál Estadu iha tinan 2027 ba Ministériu Saúde, molok hato’o ba Komisaun Revizaun Orsamentu.
“Ita hamutuk prepara Orsamentu Jerál Estadu ba Ministériu Saúde tinan fiskál 2027. Orsamentu ida-ne’e la’ós de’it dokumentu finanseiru maibé instrumentu polítika ida-ne’ebé determina oinsá ita investe ba saúde povu, oinsá ita hadi’a prestasaun servisu no oinsá ita prepara sistema saúde ida-ne’ebé forte ba jerasaun sira tuir mai,” Vise Ministru Fortalesimentu Instituisionál Saúde, José dos Reis Mango, hateten iha enkontru ho funsionariu MS iha Munisipiu Likisá no fó sai iha komunikadu impresa,” nia dehan.
Nia hateten, tanba tema Orsamentu Nasionál ba tinan 2027 mak “Hametin reziliénsia liuhusi transformasaun diversifika ekonomia, garante futuru sustentável.
” Tema ida-ne’e importante tebes ba setór saúde. Reziliénsia iha saúde signifika sistema ida ne’ebé forte no bele kontínua presta servisu ho di’ak maske hasoru dezastre naturál, pandemia, mudansa klima, krize ekonómia ka emerjénsia saúde públika seluk,”nia dehan.
Tanba transformasaun signifika la’ós halo buat hanesan uluk de’it, maibé hadi’a maneira servisu, uza teknolojia, inova jestaun no investe iha área ne’ebé fó impaktu boot ba povu nia moris.
“Tanba ne’e, kada proposta orsamentu ne’ebé ita prepara tenke kontribui diretamente ba transformasaun sistema saúde no hametin reziliénsia nasionál, Programa Governu nian, Planu Estratéjiku Dezenvolvimentu Nasionál no Planu Estratéjiku Setór Saúde fó ona orientasaun klaru ba ita. Objetivu boot ida mak harii sistema saúde ida-ne’ebé forte, inkluzivu, efisiente no sustentável, atu garante katak ema hotu iha Timor-Leste bele asesu ba servisu saúde ho kualidade,” nia esplika.
Nia haktuir, objetivu boot ida ba Ministériu Saúde mak asegura katak unidade saúde hotu, hahú husi Postu Saúde, Sentru Saúde Komunitária, Ospitál Referál to’o Hospital Nasionál Guido Valadares, bele presta kuidadu saúde ho padraun ne’ebé aas.
“Labele iha diferensa boot entre servisu saúde iha Dili no servisu saúde iha munisípiu sira. Ba tinan 2027, ha’u hakarak fo enfaze ba prioridade estratéjika balun. Primeiru, kontínua hametin infraestrutura saúde, fasilidade saúde tenke seguru, moos ho ekipamentu naton no prontu atu presta servisu, Investimentu ba edifísiu, laboratóriu, sistema bee no eletrisidade, ekipamentu médiku no manutensaun regulár sei mellora diretamente kualidade atendimentu,” nia dehan.
Nia hatutan, hametin rekursu umanu ba sistema saúde ida labele forte, se laiha rekursu umanu ne’ebé sufisiente, kualidade, kompetente, motivadu no komprometidu atu serve povu rekursu umanu mak importante liu iha sistema saúde.
“Tanba servisu saúde di’ak la depende de’it ba edifísiu ka ekipamentu modernu, maibé depende liuhusi ema sira-ne’ebé presta kuidadu ba moras no komunidade. Ne’ebé profisionál saúde ida tenke hatudu atitude di’ak, respeita dignidade ema hotu, rona ho atensaun ba pasiente sira, trata ema hotu ho igualdade, kompaixaun no umanidade, la haree ba sira nia kondisaun ekonomia, orijen, relijiaun ka fatin moris,” nia dehan.
Nia afirma, bainhira pasiente tama ba unidade saúde, sira tenke sente katak sira simu buat ida liuhusi tratamentu médiku de’it.
“Sira tenke sente katak sira simu respeitu, atensaun, dignidade no kuidadu ho laran. Terseiru, hametin Kuidadu Saúde Primária, Kuidadu Saúde Primária mak baze no odamatan tama ba sistema saúde ida-ne’ebé forte ida-ne’e mak servisu saúde ne’ebé besik liu ba komunidade no fatin primeiru ne’ebé sidadaun sira buka asisténsia bainhira iha problema saúde. Tanba ne’e, investimentu iha Kuidadu Saúde Primária sei lori benefísiu boot liu ba saúde povu no ba sustentabilidade sistema saúde,” nia afirma.
Tanba ne’e, ema tenke kontínua hametin servisu promosaun saúde no prevensaun moras, tanba prevene moras sempre di’ak-liu no baratu duké halo tratamentu moras bainhira ema hetan ona moras.
Ida-ne’e inklui edukasaun saúde ba komunidade, imunizasaun ba labarik no grupu risku sira, hadi’a nutrisaun, saúde inan no oan, planeamentu familiár, kuidadu ba adolesente sira, deteksaun sedu ba moras, kontrolu moras transmisível no moras la transmisíve, no promosaun moris saudável.
“Aselera transformasaun dijitál, iha tempu ohin, sistema saúde ida-ne’ebé modernu tenke uza teknolojia no informasaun atu hadi’a prestasaun servisu transformasaun dijitál la’ós de’it kona-ba komputadór ka internet. Maibé, kona-ba oinsá ita uza dadus atu halo desizaun ne’ebé loos bazeia ba evidénsia. Dadus ne’ebé di’ak sei ajuda líder no jestór sira atu planeia ho di’ak, aloka rekursu tuir nesesidade, monitoriza desempeñu, avalia rezultadu no responde lalais bainhira iha emerjénsia saúde públika. Ho nune’e, ita bele hadi’a efisiénsia, transparénsia no responsabilidade iha sistema saúde tomak,” nia dehan.
Atu hametin governasaun, transparénsia no responsabilidade, Governasaun di’ak mak sistema saúde ida-ne’ebé forte no sustentável. Povu Timor-Leste fó fiar mai Ministériu Saúde atu jere rekursu públiku sira no fiar ida-ne’e tenke responde ho integridade, transparénsia no responsabilidade.
Rsponsabilidade la’ós de’it kona-ba kumpre regra administrativu sira, responsabilidade signifika katak kada programa, kada atividade no kada investimentu tenke fó kontribuisaun ba hadi’a saúde povu.
“Kada programa tenke iha objetivu ne’ebé klaru, indikadór dezempeñu ne’ebé bele sukat, meta ne’ebé realistiku no sistema monitorizasaun atu haree investimentu ne’ebé lori duni mudansa ba povu nia moris. Ha’u fiar katak, se ita servisu hamutuk ho vizaun ida de’it, ita bele hametin sistema saúde Timor-Leste no garante katak sidadaun hotu. Iha fatin hotu bele hetan servisu saúde ne’ebé seguru, kualidade ho dignidade. Ha’u deseja ba ita hotu ezersísiu orsamentu ida-ne’e la’o ho produtivu, ho diskusaun ne’ebé konstrutivu no bele prodús proposta orsamentu ne’ebé forte, realistiku no orientadu ba rezultadu ba tinan fiskál 2027,” nia dehan.
Jornalista : Felicidade Ximenes
Editór : Cancio Ximenes




