Servisu Migrasaun: sidadaun estranjeiru ne’ebé Autoridade Seguransa detein iha dokumentu legál

DILI, 16 Jullu 2026 (TATOLI)–Diretór Ezekutivu Servisu Migrasaun, Komisáriu Asistente Polísia Jorge Monteiro, konfirma, sidadaun estranjeiru hamutuk 100-resin ne’ebé Diresaun Servisu Investigasaun Kriminál (DSIK) asegura no detein iha area Tibar no Ulmera inklui Manleuna, Fomentu no Kampung Baru ne’e sira iha dokumentu legál no liu dalan legál.
“Relasiona ho operasaun ne’ebé atua, ne’ebé que ita-nia instituisaun seguransa Estadu hanesan PNTL no PCIC hala’o, konsege deteta no hala’o kapturasaun, iha informasaun katak sidadaun sira ne’e laiha dokumentu legál. Ha’u hakarak hateten sidadaun hotu-hotu husi nasaun ne’ebé de’it, ne’ebé tama legalmente iha territóriu nasionál Timor-Leste liuhusi pontu fronteira sira ne’e iha dokumentu viajen hanesan pasaporte ne’e sempre iha,” Diretór Servisu Migrasaun hato’o liuhusi konferensia impresa ne’ebé hala’o iha Ministériu Interiór, Vila-Verde, Kinta ne’e.
Notísia relevante : Governu hato’o pozisaun kona-ba krime online scam iha Timor-Leste
Nia dehan, xineza sira ne’ebé identifikadu balun mai ho vistu traballu no turizmu nian.
“Sira-nia pasporte dokumentu legál, pasaporte ne’e iha klaru que laiha sira-nia liman. Ha’u fiar, ha’u garante katak sira tama iha territóriu nasionál Timor-Leste ne’e pasaporte iha. Sira 100-resin ne’ebé hetan kapturasaun ne’e sira nia pasaporte iha,” nia akresenta.
Maski nune’e, Maibé Servisu Migrasaun seidauk identifika katak iha empreza ka indivíduu ruma mak kaer sira-nia pasaporte.
Jorge Monteiro dehan, iha serbisu integradu ne’ebé sei haree ba empreza nia lisensa inklui ejénsia sira ne’ebé trata dokumentu ba sidadaun estranjeiru sira hodi tama territóriu nasionál.
“Kestaun sira ne’e mosu la’ós broker maibé ida-ne’e situasaun reál. Ha’u labele dehan iha broker sira-nia liman, ha’u dehan de’it ajénsia ou empreza ne’ebé trata dokumentu ema estranjeiru ne’ebé tama iha territóriu nasionál. Ajénsia ne’ebé legál no rejistradu iha parte SERVE nian. Tanba ne’e, sidadaun sira ne’ebé tama iha territóriu nasionál ne’e ha’u garante sira tama ho dokumentu viajen estranjeiru hanesan pasaporte,” nia katak.
Jorge Monteiro hatutan, bainhira Autoridade Seguransa detein sidadaun ida mak laiha pasaporte iha liman, maka sira iha responsabilidade hodi buka hatene indivíduu ka ajénsia ne’ebé kaer pasaporte.
“Relasiona ho sidadaun estranjeiru ne’ebé envolve ka suspeita iha scaming call center, sira ne’ebé que prosesu identikasaun nia laran finaliza ona prosesu primeiru interrogatóriu iha Tribunál Primeira Instansia, balun hetan multa, balun hetan Aprezentasaun Períodika no balun hetan Prizaun Preventiva. Espesialmente ba sira ne’ebé que hetan aplikasaun selu koima, kuandu sira selu, kumpre ona desizaun Tribunál selu koima ba sala ka ba kulpa ne’ebé ke sira halo, klaru ke sira ne’e iha direitu ona hodi sai husi territóriu nasionál Timor-Leste,” nia tenik.
Enkuantu, ba sira ne’ebé hetan Aprezentasaun Períodika semana ida dala-rua ba parte Polísia ka iha Ministériu Públiku ne’e labele sai husi territóriu nasionál.
“Ha’u garante katak sira sei mantein nafatin iha territóriu nasionál no sira sei la sai tanba iha komunikasaun no koordenasaun servisu entre instituisaun seguransa no parte Ministériu Públiku, ne’ebé informasaun sira ba ema ne’ebé sei iha prosesu investigasaun nia laran labele sai informasaun sira ne’e, sira hato’o mai iha parte Migrasaun no ami kontinua transmite iha pontu postu entrada sira iha liña entrada sira para fó atensaun,” nia informa.
Iha estranjeiru ruma ne’ebé hetan medida Aprezentasaun Períodika, bainhira atu sai bá li’ur liuhusi fronteira, sistema sei alerta hanesan modelu prevensaun ida.
Modelu prevensaun daruak, pasaporte orijinál ne’e iha servisu Migrasaun nia liman depoizde tuir prosesu interrogatóriu iha Tribunál mak hetan Aprezentasaun Períodika ka Termu Identidade Rezidensia maka pasaporte iha Servisu Migrasaun nia liman, nune’e labele sai husi territóriu nasionál eseptu liuhusi dalan ilegál.
“Mas sai ho dalan dalan legál husi territóriu nasionál ne’e labele. Ne’e la’ós sidadaun estranjeiru de’it maibé mós sidadaun nasionál mós kuandu nia iha kazu ruma ne’ebé iha prosesu nia laran nia sai bá li’ur ilegalmente ne’e posibilidade iha mas atu sai legalmente ne’e laiha,” Diretór Ezekutivu Servisu Migrasaun, esplika.
Jornalista : Natalino Costa
Editora : Julia Chatarina

