Top

Timor-Leste sai uma-na’in ba Reuniaun Konsellu Ministru CPLP nian semana ne’e

Koordenadór-Jerál Komisaun ba Prezidénsia Rotativa CPLP nian, Joaquim Fernandes, halo konferénsia imprensa iha Ministériu Negósiu Estranjeiru no Kooperasaun (MNEK) kona-ba Reuniaun Konsellu Ministru CPLP (MNE CPLP) no Reuniaun Pontos Focais no Setoriais CPLP ne’ebé Timor-Leste sei sai nu’udar anfitriaun (uma-na’in) ba realizasaun eventu ne’e husi loron 12 to’o 19 fulan-Agostu 2026. Foto TATOLI/António Daciparu

DILI, 11 Agostu 2026 (TATOLI) – Timor-Leste sai uma-na’in ba Reuniaun Ordinária Konsellu Ministru Komunidade País Ko’alia Lia-Portugés (CPLP, sigla portugés) ba da-31 iha Dili, entre loron 12 no 19 Agostu.

Eventu ne’e sei hala’o antes enkontru tékniku, kooperasaun, no koordenasaun polítika-diplomátika oioin.

Anúnsiu ne’e hato’o husi Koordenadór Jerál Komisaun Prezidénsia Pro Tempore CPLP iha Ministériu Negósiu Estranjeiru no Kooperasaun (MNEK), Joaquim Fernandes, durante konferénsia imprensa ne’ebé hala’o iha Salaun VIP MNEK, iha Praia dos Coqueiros, Dili.

Tuir Joaquim Fernandes, reuniaun ministeriál sei halo revizaun ba projetu deklarasaun rua no maizumenus projetu rezolusaun 20, ne’ebé kobre asuntu sira ne’ebé relasiona ho Estadu Direitu Demokrátiku, aniversáriu CPLP nian ba da-30, mobilidade, juventude, kooperasaun ekonómika no emprezariál, seguransa sosiál, oseanu sira, mudansa klimátika, saúde públika, lia-portugés, organizasaun no operasaun finanseira sira.

Prezidénsia Timor-Leste Pro Tempore ho tema “Konsolidasaun Estadu Direitu Demokrátiku: Dezafiu sira ba CPLP” no koinside ho selebrasaun aniversáriu CPLP nian ba da-30.

Tema prinsipál, responsavel ne’e destaka Ajenda Estratéjika CPLP 2027–2033, ne’ebé ko’alia kona-ba koperasaun ekonómika no emprezariál, protesaun sosiál no mobilidade, Estadu direitu demokrátiku, no situasaun iha Giné-Bissau.

Nia esplika katak bainhira instrumentu estratéjiku atuál to’o ona ninia mandatu nia rohan, Timor-Leste sei asume dala-ida tan knaar koordenadór hodi prepara ajenda foun ne’ebé ho intensaun atu orienta Komunidade entre 2027 no 2033.

Tópiku proeminente seluk sei aborda kooperasaun ekonómika no emprezariál área ida ne’ebé Timor-Leste sei koordena elaborasaun Ajenda Estratéjika Foun ba Konsolidasaun Kooperasaun Ekonómika CPLP 2028–2032.

Tuir Joaquim Fernandes, inisiativa ne’e sei harii iha momentu ne’ebé hamosu iha kooperasaun ekonómika no emprezariál durante Timor-Leste nia Prezidénsia Pro Tempore anteriór.

Sei destaka mós protesaun sosiál no mobilidade, ho ajenda asinatura Akordu Administrativu ba Implementasaun Konvensaun Multilaterál CPLP nian kona-ba Seguransa Sosiál.

Akordu ne’e sei permite operasionalizasaun Konvensaun no hametin protesaun sosiál no portabilidade direitu seguransa sosiál ba sidadaun Estadu-membru sira.

Estadu Direitu Demokrátiku mak tema kona-ba Timor-Leste nia Prezidénsia Pro Tempore no sei sai mós tópiku sentrál ba enkontru ne’e.

“Kona-ba tema ne’e, aliña ho tema prezidénsia timoroan nian, sei konsidera deklarasaun ida kona-ba konsolidasaun Estadu Direitu Demokrátiku no dezafiu sira ne’ebé CPLP hasoru”, Joaquim Fernandes dehan.

Deklarasaun ne’e hein atu reafirma Estadu-membru sira-nia kompromisu ba prinsípiu demokrátiku, Estadu direitu, no hametin koordenasaun polítika-diplomátika.

Situasaun iha Giné-Bissau mós sei trata liuhusi projetu rezolusaun ida ne’ebé kona-ba nasaun ne’e, iha ámbitu kompromisu CPLP nian ba estabilidade, orden konstitusionál, no prinsípiu demokrátiku sira.

Molok enkontru ministeriál, Timor-Leste sei sai uma-na’in ba enkontru preparatóriu oioin. Iha loron 13 no 14 fulan-Agostu, sei hala’o Semináriu Daruak ba Pontu Fokál Setoriál Nasionál sira Timor-Leste nian, ho objetivu atu hametin koordenasaun entre instituisaun nasionál sira no nasaun nia partisipasaun iha kooperasaun CPLP nian.

Iha loron 15 no 16, sei hala’o Reuniaun Pontu Fokál Kooperasaun CPLP nian ba da-52 hodi halo revizaun ba implementasaun projetu kooperasaun sira, rezultadu ne’ebé alkansa ona, no proposta foun sira.

Iha loron 17, Grupu Traballu ba Komisaun Konsulta Permanente (CCP) sei hasoru malu, tuir mai iha loron 18 sei hala’o Reuniaun Ordinária Komisaun Konsulta Permanente ba da-294.

Enkontru hirak ne’e sei prepara dokumentu no matéria sira ne’ebé sei submete ba konsiderasaun iha Konsellu Ministru iha loron 19 fulan-Agostu.

Reuniaun ministeriál ne’e sei marka prezensa husi reprezentante sira Estadu-membru sira CPLP nian no husi Sekretariadu Ezekutivu organizasaun nian.

Partisipante sira inklui Ministru Negósiu Estranjeiru Angola nian, Téte António; Sekretáriu ba Áfrika no Médiu Oriente iha Ministériu Negósiu Estranjeiru Brazíl nian, Carlos Sérgio Duarte; Ministru Negósiu Estranjeiru, Komunidade sira, no Defeza Nasionál Kabuverde, Manuel Augusto Lima Amante da Rosa; Ministru Estadu Negósiu Estranjeiru, Kooperasaun Internasionál, no Diáspora Guiné Ekuatoriál nian, Siméon Oyono Esono Angue; Sekretária Estadu Negósiu Estranjeiru no Komunidade Mosambikanu Estranjeiru, Maria de Fátima Manso;

Inklui Ministru Estadu no Negósiu Estranjeiru Portugál, Paulo Rangel; Ministra Justisa, Administrasaun Públika, no Direitu Umanu São Tomé no Prínsipe, Vera Maria Gomes Cravid; no Sekretária-Ezekutiva CPLP nian, Maria de Fátima Jardim.

Prosedimentu sei konklui ho konferénsia imprensa konjunta ne’ebé hala’o husi Ministru Negósiu Estranjeiru no Koperasaun Timor-Leste, Bendito Freitas, no husi Sekretária-Ezekutiva CPLP, Maria de Fátima Jardim, hodi aprezenta rezultadu xave sira husi enkontru ne’e.

Jornalista: Arminda Fonseca 

Editora: Maria Auxiliadora 

Publisidade

Leave a Reply

Latest Post

error: Content is protected !!